Arutelu:Aluliina kihelkond
Viimase kommentaari postitas The Prince of Tartu 5 aasta eest.
Sealse õigeusu kiriku pastoraat pole kuni aastani 1900 mõisa staatuses, küll on aga seda näidatud mõisana haldusreformi järgsel kaardil. Kas see mõisa staatus oli ka ametlik? - Melilac (arutelu) 27. juuni 2018, kell 22:45 (EEST)
- Õigeusu kiriku valdused asusid reeglina mõne riigimõisa maadel.--The Prince of Tartu (arutelu) 27. juuni 2018, kell 23:36 (EEST)
- Nojah, aga selles kihelkonnas ju riigimõisad puudusid... - Melilac (arutelu) 23. august 2018, kell 13:01 (EEST)
- Mõisate kaardil esineb see Aluliina mõisa maadel, maavaldust sellel märgitud ei ole.--The Prince of Tartu (arutelu) 23. august 2018, kell 13:09 (EEST)
- Eks siis tõenäoliselt oli Aluliina mõisal ka selle pastoraadi ülalpidamiskohustus... Aga sellest ka küsimus: kuna luteriusu pastoraadid olid tavaliselt mõisa staatuses, õigeusu omad tuginesid aga riigi valdustele, siis kuidas olid lood siin - kas pastoraadist kujunes ametlikult mõis, ehk kas ta sai oma maa või ei? - Melilac (arutelu) 23. august 2018, kell 20:11 (EEST)
- Õigeusu kiriku maavaldus on vähemasti Eestis teema, mida on asutu uurima alles hiljuti. Tiit Rosenberg on seda teemat käsitlenud 2006. aastal ilmunud artiklis. Õigeusu maavaldus tekkis Liivimaal alles XIX sajandil. Nagu juba mainitud, olid soodsas olukorras need kogudused, mis asusid riigimõisa maadel; riigimõisaid oli Liivimaa teatavasti rohkesti. Teised kogudused pidid maad ise ostma, kuid luterliku taustaga mõisnikud ei olnud reeglina valmis maad müüma. Õigeusu koguduse valdused olid võrdlemisi väikesed, kuid mõnel juhul nii suured, et kõne alla tuli ka maaharimine; sellisel juhul saab rääkida juba mõisast. Ilmselt tulebki iga maavalduse puhul eraldi vaadata, kas see on piisavalt suur, et seal võiks põllumajanduslik käitis toimida.--The Prince of Tartu (arutelu) 23. august 2018, kell 22:31 (EEST)
- Eks siis tõenäoliselt oli Aluliina mõisal ka selle pastoraadi ülalpidamiskohustus... Aga sellest ka küsimus: kuna luteriusu pastoraadid olid tavaliselt mõisa staatuses, õigeusu omad tuginesid aga riigi valdustele, siis kuidas olid lood siin - kas pastoraadist kujunes ametlikult mõis, ehk kas ta sai oma maa või ei? - Melilac (arutelu) 23. august 2018, kell 20:11 (EEST)
- Mõisate kaardil esineb see Aluliina mõisa maadel, maavaldust sellel märgitud ei ole.--The Prince of Tartu (arutelu) 23. august 2018, kell 13:09 (EEST)
- Nojah, aga selles kihelkonnas ju riigimõisad puudusid... - Melilac (arutelu) 23. august 2018, kell 13:01 (EEST)
Kas kihelkond loodi aastal 1680? Toona sai sealseks õpetajaks Glück ja esimene kirik valmis aastal 1688. - Melilac (arutelu) 23. august 2018, kell 13:07 (EEST)
- Ei, kihelkond on tunduvalt varasem. Esimesi teateid aastast 1494.--The Prince of Tartu (arutelu) 23. august 2018, kell 13:40 (EEST)
Kas Jaunzeltiņi mõis (Carlsberg, Karlsberg) asus siin või Zeltiņi kihelkonnas? - Melilac (arutelu) 23. august 2018, kell 13:14 (EEST)
- Zeltiņi kihelkonnas. Üldiselt tuntud nimega Jaunmuiža.--The Prince of Tartu (arutelu) 23. august 2018, kell 13:29 (EEST)