Arutelu:60-aastane kliimatsükkel

Arvestused näitavad, et minu poolt tehtu on minu osas piisav. Kes oskab toimetada tehku oma osa. Kes tahab ja aega leiab tehku sellest korralik artikkel, viited leiab esimesest viidatud tööst ja välislingist. Välislingis on ka graafikud. --Ivo Vahur 13. aprill 2011, kell 09:37 (EEST)

---

Arvan, et isekirjastatud raamatule (Eesti ajaloo rütmid) ei sobi viidata. (Võib-olla siis kui sellele ka mitmel pool mujal on viidatud ja on ilmunud positiivseid arvustusi.) Sellistest enam hüpoteetilistest ja mitte kuigi laialt tunnustatud teooriatest võiks ehk teatud juhtudel rääkida, aga nad pole minu meelest eraldi artiklite teemad. See teine viide (Smolyanitsky et al.) on avaldamata esitlusele ja esitluses viidatud artiklis ei mainita antud teemat. 193.40.10.181 13. aprill 2011, kell 17:47 (EEST)

Artikli põhiline allikas mainib kahel korral 60-aastast kalendritsüklit, rääkides lihtsalt võimalikust seosest 60-aastase kliimatsükliga. See on esitatud kõrvalise märkusena, mingeid väiteid ega argumente pole. Võib-olla on mõtet mainida, et autor neid asju seostab. Aga ülejäänu, mis viimases artiklis on, on minu meelest ülearune. See artikkel räägib ikkagi kliimatsüklist. Andres 13. aprill 2011, kell 21:24 (EEST)

en:Wikipedia:Notability/fail. Ma saan aru, et maailmas leidub mitmesuguseid huvitavaid ja omapäraseid vaateid, mille hulka kuulub ka klimaatiline determinism, ent kui kellelegi tõepoolest reaalsus vähimatki huvi ei paku, võiks kõigepealt alustada näiteks David Icke kelmikate teooriate yksikasjalikust kirjeldamisest ja alles siis jõuda nii obskuursete parajuhtumiteni, et isegi fänn ei leia nende kohta ainsatki tõsiseltvõetavat sõltumatut allikat. Yldises arutelus oli juttu, et artikli autor väidetavalt õppivat kogemustest; see hypotees on käesoleva artikliga siiski ymber lykatud. --Oop 14. aprill 2011, kell 20:26 (EEST)

Mulle tundub, et ta siiski on õppinud ja õpib edasi.

60-aastane kliimatsükkel on kirjeldatud soliidses teadusajakirjas avaldatud artiklis. Selles artiklis on seda seostatud ka kalendritsüklitega, kuigi vaid oletuslikult ja konkreetsete väideteta. Nii et artikli seda osa ei saa pidada Vikipeedia reeglitele mittevastavaks. Tuleb küll kontrollida, kas allikartiklit on õigesti refereeritud, ning teksti toimetada.

Ülejäänud osa tekstist võtsin välja, sest sel puudub piisav seos artikli teemaga või siis on tegu originaaluurimusega.

Klimaatilist determinismi selles artiklis minu meelest otseselt pole. Andres 14. aprill 2011, kell 20:41 (EEST)

Võtsin järgneva välja.

60 aastase rütmi muid ilminguid

60 aastane ajaarvamistsükkel on kasutusel alates 14s eKr Hiinas. Seda kasutatakse ka Tiibetis ja Tamilis. Samuti on Samvatsara nime all olemas ka selle pikkune India astroloogia peamine tsükkel. (Sõna samvatsara tähendab aastat. 60 aastases tsüklis on igal aastal oma nimi. Tsükkel koosneb kolmest 20 aastasest osast: Brahma, Vishnu ja Shiva omast.) Kas Sumeris kasutusel olnud kuuekümnendsüsteemi kasutati ka 60 aastase tsükli jaoks pole teada.

Eesti ajaloos on 60 aastase kliimatsükliga otseselt kattuvat kuuekümne aastase ja selle kordsete perioodika rütmikat täheldatud alates aastast 1160.

---

Nentisin arutelu alguses, et artikkel pole korralik. Lootsin asjalikku toimetamist.

Arutelu leht on jälle risustatud nii toimetamisest kõrvalehoidmisega, kui asjasse mittepuutuvaga.

See teine viide (Smolyanitsky et al.) on avaldamata esitlusele… Oli raske see Googlest välja otsida ja täpsustada?

Eelpooltoodud loogikat (otsene seos kliimaga) järgidest tuleks ju artiklist kõrvaldada ka meteoorisajud, Maa nurkkiirus ja geomagneetiline väli. Muidugi Jupiteri, Maa ja Saturni ühisrütm seada küsitavuse alla. Sest minu teada vist sellest mõjust Päikese kujule ja –tuulele viidatavas artiklis võibolla juttu polegi. Nagu oleks see ainus kättesaadav materjal. Poleks olnud äratoodud teisi allikaid koondavat artiklit poleks selle asjaga aega kulutanudki.

See, et ajaarvamistsüklid pole kliimatsüklid on iseenesest mõistetav. Nagu eelpooltoodugi – need pole ju ka otseselt kliimarütmid. See lõik oleks vajanud teistmoodi sõnastamist, täpsustamist ja see on toimetamise asi.

Märkus viimase viite, kui mittetunnustatud allika kohta on asjakohane. Lubasin endale selle mainimist ainult seetõttu, et ajaliselt on kattuvus üks-ühene. Põhjuslikkusest pole siin mingit juttugi. Ka artikli märksõna algmääratluses – üks paljudes kliimale mõjuvatest kliimatsüklitest (PS mitte rütmidest – siselink tuleb ära parandada) ja -teguritest.

Härrased, ma võtan möödaminnes aega, et Teile ülespanna oma käe all muu hulgas töös olev materjal, mida pole minu teada veel üheski Vikis ja kohtan taas sellist “toimetamise” asendamist pedagoogitsemisega (võimalik et see on Teie põhikutsumus) ning püüdu töist arutelu viia lausa isikliku (?!) arveteõiendamise ja vaimutsemise tasemele.

Kasutan Vikit kui töövahendit ja vaheastet teistes keeltes olevatesse Vikidesse sisenemiseks kus saab korralikku materjali, viiteid ja linke. Seoses möödaminnes silmatorkavaga olen lubanud taas endale viimastel nädalatel lisada mõningaid märkuseid ja selle artikli. Kuna aga tulemused pole eriti asjalikud, on eksitavad ja aegavõtvad, tuleb siiski ka neist loobuda. Edu Teile! --Ivo Vahur 14. aprill 2011, kell 23:23 (EEST)

Ma olen artiklit toimetanud, kuid ajapuudusel pole seda lõpule viinud.

Neid asju, mida allikas olevas artiklis (või mõnes muus soliidses allikas) kliimatsükliga seostatud pole, pole põhjust ka siin mainida, sest muidu on tegu originaaluurimusega. Ma ei ole jõudnud kontrollida, kas nimetatud asjad on artiklis mainitud.

Asi pole mitte selles, et meile ei meeldi originaaluurimused, vaid selles, et need ei sobi Vikipeediasse. Mitte sellepärast, et need on meelevaldselt ära keelatud, vaid sellepärast, et muidu Vikipeedia ei saa toimida.

Nii nagu Sina ei tee autorina täiuslikku tööd, nii ka toimetajad ei tee täiuslikku tööd. Leian, et seda pole kelleltki õiglane nõuda. Vikipeedia saab sündida ainult koostöös.

Teiseks, aruteluleht on kõigile avatud, ja kui siin leidub juttu, millest pole abi, siis on parem seda ignoreerida. Andres 15. aprill 2011, kell 08:40 (EEST)