Arutelu:2008
Mis tähendab "tedreaasta"? Kas see, et aastal 2008. on aasta lind teder? Kuidas saab sellest kirjutada? Geonarva 30. detsember 2007, kell 15:15 (UTC)
- Jah. Ma arvan, et saab kirjutada artikli sellest, kuidas see otsustati ja mida selle raames ette võeti. Andres 30. detsember 2007, kell 16:05 (UTC)
- Võib-olla tõesti piirduda aasta linnuga. Andres 30. detsember 2007, kell 16:07 (UTC)
Mis on ametisse astumine ja kas see on erinev ministriks saamisest. Kiisler asstus ametisse 23. jaanuaril ja sai ministriks 22. jaanuaril? Andres 24. jaanuar 2008, kell 10:55 (UTC)
- Kui Sa loed näiteks seda artiklit, siis saad teada, et minister astub ametisse pärast ametivande andmist, mida ta teeb parlamendi ees ehk siis antud juhul juhtus see 23. jaanuaril. Selleks peab olema president ta enne sellele ametikohale kinnitanud, mis juhtus Kiisleri puhul 22. jaanuaril. -- Toomas 24. jaanuar 2008, kell 21:05 (UTC)
- Ainus küsimus võib olla, kumba lugeda primaarseks. Sama kehtib ka peaministrite ametisse astumisel nii meil kui mujal parlamentaarsetes riikides. Presidendid nimetavad nad reeglina küll ametikohale, kuid nad astuvad ametisse ikkagi alles pärast ametivande andmist. Kummast daatumist alates siis nende valitsusperioodi lugeda? Minu meelest ikkagi alates ametisse astumisest, sest alles sellega hakkavad kehtima kõik nende töö tegemiseks vajalikud volitused. Presidendi poolt kinnitatud ja parlamendi poolt kinnitamata (pea)minister ei ole minu teada juriidiliselt võimeline oma tööd tegema. -- Toomas 24. jaanuar 2008, kell 21:16 (UTC)
- Jah. Aga artiklis Andrus Ansipi teine valitsus on öeldud, et Kiisler on minister alates 22. jaanuarist. Sellele vastuolule ma tahtsingi tähelepanu juhtida. Andres 26. jaanuar 2008, kell 19:25 (UTC)
- Püüdsin siin muuta esitust ühemõttelisemaks. Andres 26. jaanuar 2008, kell 19:27 (UTC)
- See sõnastus on kindlasti ühemõttelisem. -- Toomas 26. jaanuar 2008, kell 19:41 (UTC)
Nii siin kui artiklis September 2008 on meil kasutatud väljendit "Suur Osakeste Põrguti". Kuna sellest peaks ka artikkel tulema, on see mõlemal lehel vormistatud siselingina. See on aga esimene koht, kus mina näen eesti keeles kasutatavat sellist nimetust. Inglise keeles nimetatakse seda läbivalt Large Hadron Collider ehk LHC, mille võiks ju vabalt eesti keelde tõlkida "Suur hadronite põrguti" – oleks igas mõttes täpsem. Ka läbivat suurtähte pole minu meelest eesti keeles sellel juhul vajalik kasutada. Mida teised arvavad? -- Toomas 16. september 2008, kell 09:20 (UTC)
- Eesti keeles on kasutatud ka "põrkur" ja "kollaider". Lähtun Horisondi seisukohast. Ja niipalju kui mina tean, on alati millegipärast öeldud "osakeste". Minu mäletamist mööda on kirjutatud suurte tähtedega. Kui artikkel tuleb, siis tuleb kõik nimevariandid teha ümbersuunamisteks.
- Mina eelistaksin informeeritud inimeste pandud nime, mis tundub mulle mõistlik. Aga võib ju ka esialgu panna pealkirjaks "LHC". Andres 16. september 2008, kell 09:29 (UTC)
- Kui Sa ütled, et "Horisondi" autorid kasutavad läbivalt just nime "osakeste põrguti", siis ma vastu ei vaidle. Tegelikult leidsin veebi sirvides veel nimetusi nagu "tuumaosakeste põrguti", mida on kasutanud Eesti Ekspress, ja "Horisondi" enda teadusblogis on räägitud - tõsi küll, mitte ametliku nimena, vaid asja kirjeldades - "hiigelsuurest elementaarosakeste põrgutist". Ümbersuunamised tuleb muidugi teha kõigilt variantidelt. -- Toomas 16. september 2008, kell 09:37 (UTC)
- Ei, ma ei ütle, et nad kasutavad läbivalt. Mul on lihtsalt jäänud mulje, et on lõpuks peatutud sellel nimel. Aga lõplikku nime tuleb arvatavasti veel oodata, nii et siis võiks ka esialgu kasutada rahvusvahelist nime. Andres 16. september 2008, kell 21:14 (UTC)
- Panin "LHC". Mul oli ikkagi valesti meeles. Tegelikult oli see "suur hadronite põrguti" ja argumendid selle poolt esitas ajakirjas Tarkade Klubi ERR-i teadusajakirjanik Priit Ennet. Andres 19. september 2008, kell 17:22 (UTC)
- Ei, ma ei ütle, et nad kasutavad läbivalt. Mul on lihtsalt jäänud mulje, et on lõpuks peatutud sellel nimel. Aga lõplikku nime tuleb arvatavasti veel oodata, nii et siis võiks ka esialgu kasutada rahvusvahelist nime. Andres 16. september 2008, kell 21:14 (UTC)
Tundub küll (kuigi see pole vist ka absoluutselt selge), et 58. armee hakkas Lõuna-Osseetiasse saabuma juba 7. augustil, aga mille põhjal võib öelda, et nemad päästsid sõja valla?
Minu meelest peaks kõigepealt lisama infot lehtedele August 2008 ja 2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda, ja viimane nõuab viiteid. Andres 16. september 2008, kell 21:14 (UTC)
- Seda ei saagi millegi põhjal väita. See, et Vene väed sisenesid Lõuna-Osseetiasse, mis on de facto Gruusiast sõltumatu territoriaalne üksus, ei osuta ju mingil viisil sõja alustamisele. Kes viitsib nende kahe sõjaväelase antud intervjuude põhjal kirjutatud artiklid läbi lugeda, näeb, et Gruusia rünnak tabas neid Osseetias viibides ootamatult. Hetkel ma tehtud muudatusi ei aktsepteeriks. -- Toomas 17. september 2008, kell 06:01 (UTC)