Ariel Pink
Ariel Pink (õieti Ariel Marcus Rosenberg; sündinud 24. juunil 1978 Los Angeleses Californias) on Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja, kelle looming on tugevalt inspireeritud 1970.–1980. aastate USA popmuusikast.
| Ariel Pink | |
|---|---|
 Ariel Pink fotosessioonil | |
| Sünninimi | Ariel Marcus Rosenberg |
| Sündinud |
24. juuni 1978 Los Angeles, California, USA |
| Päritolu | Los Angeles |
| Stiilid | Lo-fi, hüpnogoogiline pop, rokk |
| Elukutse | laulja, kitarrist, helilooja, laulusõnade autor, muusikaprodutsent |
| Tegev | 1996. aastast |
| Plaadifirma | Ballbearings Piñatas, Paw Tracks, UUAR, Human Ear Music, JesusWarhol, Gloriette, Tiny Creatures, Mexican Summer, 4AD |
| Seotud esitajad |
Atheif Cole M. Greif-Neill Holy Shit John Maus R. Stevie Moore Vas Deferens Organization |
| Veebileht | www.ariel-pink.com |
Tema muusika esteetika seisneb lo-fi muusika ja koduvideolikkuse sünteesis. Arieli on korduvalt nimetatud hüpnogoogilise popmuusika ja chillwave (muusika mikrožanr, mis kerkis hilistel 2000. aastatel USA-s) “ristiisaks” kui ka autsaiderpopi liidriks.[1] “Ariel Pinki muusikat võiks tehniliselt võtta kogu seni tehtud popmuusika paroodiana, […]” nagu on väitnud Eesti kultuuriajakirjanik ja kolumnist Valner Valme.[2] Ariel Pinki suurimateks iidoliteks oma muusikakarjääri alustamisel olid Michael Jackson, The Cure ja R. Stevie Moore.
Enamik Pinki muusikaväljaannetest pärineb ajavahemikus 1996–2003, mil ta üllitas 200 kasseti jagu muusikat. Peaaegu kõik tema 2000. aastatest pärinevad teosed on valminud enne 2004. aastat. Sel ajaperioodil ilmusid tal albumid: “The Doldrums” (2000), “House arrest” (2002) ja “Worn Copy” (2003).[3] Ariel Pinki kuulajaskond hakkas kasvama ning hoogu koguma pärast albumi “Before Today” (2010) ilmumist.[4] Tegu oli Pinki esimese profistuudios lindistatud albumiga.
Lapsepõlv
muudaAriel Marcus Rosenberg sündis 24. juunil 1978 Los Angeleses.[5] Ta on Mario Z. Rosenbergi ja Linda Rosenberg-Kennetti ainus poeg.[6][7] [7] Mario on Harvardi ülikoolis õppinud gastroenteroloog. Linda on pärit New Orleansist.[6] Mario ja Linda lahutasid, kui Ariel oli kaheaastane.[8]Kolmandast eluaastast alates üritasid Arieli vanemad panna teda huvituma kujutavast kunstist. Ariel on öelnud, et muusikas ei olnud tal erilist annet, kuid joonistamises oli ta vägagi osav, vanemate sõnul lausa “järgmine Picasso”. Ariel sai vanematelt toetust ja uskus endasse ning sai joonistamises aina paremaks.[1] Arieli ema Linda tahtis, et poeg hakkaks näitlejaks.[6] Ariel on lapseeas ennast kirjeldanud kui “heidikut”.[9] Tema ema on öelnud, et Ariel oli “väga raskesti mõistetav poiss, kuid tema süda oli puhas. […] Ta eelistab üksiolemist. Ta on koguaeg selline olnud – isegi lapsena mängis ta üksinda paremini kui teistega koos.”[6]
Ariel sai oma muusikalembe MTV-st.[10] Mida enam tema huvi muusika vastu kasvas, seda rohkem hakkas Ariel kiinduma Michael Jacksoni loomingusse. Keskkooli jõudes tundis Ariel eelkõige huvi metal-muusika vastu.[9] Tema lemmikbändideks olid Def Leppard, Metallica ja Anthrax, hiljem ka death rock'i žanri bändid, näiteks Bauhaus ja The Cure, viimane neist on tema lemmikbänd.[9] Suure osa lapsepõlvest ja noorusest elas Ariel Louisiana osariigis.[6] Ta kolis sinna koos emaga pärast vanemate lahutust. Nad elasid Pico-Robertsonis ja hiljem ka Bogalusas. Kuna Arieli kiusati keskkoolis, otsustasid vanemad saata Arieli aastaks nõo juurde Méxicosse.[7] Pärast seda asus Ariel elama isa juurde Beverlywoodi Los Angelesse ning astus Beverly Hillsi Keskkooli, kus ta hakkas goodiks ning müüs maha kogu oma metal-muusika varamu. Ariel on öelnud: “Pärast seda hakkasin ma kuulama vaid retrot. Mu mõistus justkui sulgus ülejäänud planeedi suhtes.”[6]
Poliitilised vaated
muudaPinki antud intervjuud on alati poleemikat külvanud, eriti vasakpoolsete artistide seas.[8] Ühed tema tuntumaid provokatiivsed vastused intervjueerijatele on: “Ei ole seadusevastane olla rassist,” ja “mind ajab see homoabielu värk marru,” samal ajal väljendades oma “armastust” nekrofiilide, pedofiilide ja Westboro baptisti kiriku vastu.[8] Meediaväljaannete viha Pinki vastu jõudis haripunkti albumi “Pom Pom” ilmumisega, paljud muusikakriitikud nimetasid Arieli “trolliks”, “beetaks” ja “naistevihkajaks”.[11] Enamik Ariel Pinki fänne vastas taolistele süüdistustele väitega, et Ariel on lihtsalt väga hea kõnepidamisoskusega ning üldiselt omapärane tegelaskuju, kes reklaamib oma kunsti provokatiivses võtmes. Ariel Pink osales ka 2021. aasta 6. jaanuaril USA Trumpi pooldajate Kapitooliumi rahutustel, mistõttu ka üks plaadifirma Arieli oma alluvusest välja viskas.[12] Ariel Pink kirjutas 7. jaanuari varahommikul oma Twitteri profiilil: “Ma olin Washingtonis, et rahumeelselt näidata oma toetust presidendile (Donald J. Trumpile). Viibisin ainult Valge Maja muruplatsil, pärast seda läksin tagasi hotelli.”[12] Ariel Pinki enda väitel ja filmi “TFW NO GF” režissööri Alex Lee Moyeri Instagrami postituse kohaselt viibis rahutustel ka John Maus.[13][12] Ariel oli ka USA telekanali Fox News uudistesaates, rääkides Tucker Carlsoniga, kuidas cancel culture kui “taud” inimeste elusid rikub.[14][15]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Raffeiner, Arno (14. september 2017). "Interview: Ariel Pink". Red Bull Music Academy (inglise). Vaadatud 01.01.2021.
- ↑ Valme, Valner (12. juuni 2015). "Arvustus. Ariel Pink, autsaiderpopi liider". Delfi Kultuur. Vaadatud 23.01.2021.
- ↑ Reynolds, Simon (19. jaanuar 2011). "Leave Chillwave Alone". The Village Voice (inglise). Vaadatud 03.01.2021.
- ↑ Sylvester, Nick (10. november 2010). "Ariel Pink Revisited". Thirteen (inglise). Vaadatud 03.01.2021.
- ↑ Phares, Heather (n.d.). "Artist Biography by Heather Phares". All Music (inglise). Biograafia Ariel Pinkist. Vaadatud 25.12.2020.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 Beta, Andy (13. september 2012). "Ariel Pink". Pitchfork (inglise). Vaadatud 04.01.2021.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Bevan, David (21. august 2012). "Ariel Pink: In Praise of Guilty Genius". Spin (inglise). Vaadatud 04.01.2021.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Samadder, Rhik (15. november 2014). "Ariel Pink: "I'm not that guy everyone hates"". The Guardian (inglise). Vaadatud 04.01.2021.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Griffey, Mark (14. märts 2005). "Ariel Pink". Junkmedia (inglise). Arhiveeritud. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. märts 2012. Vaadatud 04.01.2021.
- ↑ Fact (26. aprill 2010). "Ariel Pink: Russian roulette". Factmag (inglise). Vaadatud 04.01.2021.
- ↑ Pemberton, Nathan (1. august 2017). "Ariel Pink Opens His Big Mouth Again: The Musician Returns to Explain His Controversial Past, and Predict His Own Future". WMagazine (inglise). Hazel, Elliot Lee. Vaadatud 16.01.2021.
- ↑ 12,0 12,1 12,2 Terry, Josh (7. jaanuar 2021). "Don't Be Shocked John Maus and Ariel Pink Were at the Pro-Trump Riot in D.C." Vice (inglise). Chicago, USA. Vaadatud 17.01.2021.
- ↑ Alex Lee Moyer (7. jaanuar 2021). "Ekraanitõmmis Alex Lee Instagrami postitusest" (ekraanitõmmis). Washington, USA. Ekraanitõmmis Moyeri Instagrami-postitusest. Vaadatud 17.01.2021.[alaline kõdulink]
- ↑ Schwartz, Drew (15. jaanuar 2021). "Ariel Pink and Tucker Carlson Are Both Parasites". Vice (inglise). Brookly, USA. Vaadatud 17.01.2021.
- ↑ Brow, August (14. jaanuar 2021). "MAGA musician Ariel Pink, spurned by fans, coplains to Tucker Carlson:"People are so mean"". Los Angeles Times (inglise). Los Angeles, USA. Vaadatud 17.01.2021.