Ariel (kuu)
Ariel on Uraani looduslik kaaslane.
 | |
| Avastamine | |
|---|---|
| Avastajad | William Lassell |
| Avastamise aeg | 24. oktoober 1851 |
| Nimetamine | |
| Teised nimed | Uranus I |
| Orbiidi iseloomustus | |
| Orbiidi pikem pooltelg | 191020 km |
| Ekstsentrilisus | 0,0012 |
| Tiirlemisperiood | 2,520 päeva |
| Keskmine orbiidil liikumise kiirus | 5,51 km/s |
| Orbiidi kalle | 0,260° |
| Emaplaneet | Uraan |
| Füüsikaline iseloomustus | |
| Mõõtmed | 1162,2 × 1155,8 × 1155,4 km |
| Keskmine raadius | 578,9±0,6 km |
| Pindala | 4 211 300 km2 |
| Ruumala | 812 600 000 km3 |
| Mass | (1,353±0,120)×1021 kg |
| Keskmine tihedus | 1,592±0,15 g/cm3 |
| Raskuskiirendus | 0,269 m/s2 |
| Paokiirus | 0,559 km/s |
| Pinna temperatuur … keskmine … maksimaalne |
≈ 60 K 84 ± 1 K |
Arieli läbimõõt on 1158 km,[1] millega ta on Uraani kaaslaste seas suuruselt neljandal kohal. Tema orbiit asub Uraanist 190 930 km kaugusel[1] ning jääb täielikult planeedi magnetosfääri piiridesse.[2] Arieli mass on 1,27×1021 kg[1] ja tihedus 1,66 g/cm3.[3]
Arieli ja Umbrieli avastas William Lassell 24. oktoobril 1851.[4] Kaaslane on nime saanud Alexander Pope'i (1688–1744) poeemi "The Rape of the Lock" sülfi nime järgi.[5]
Arieli on kosmosesondi Voyager 2 abil uuritud 1986. aasta jaanuaris, kui sond jõudis ca 127 000 km kaugusele kaaslasest.[6] Kaaslasest tehtud fotod katsid umbes 40% selle pinnast, kuid piisava resolutsiooniga fotosid jätkus vaid 35% ulatuses kuu pinna geoloogiliseks kaardistamiseks.[7]
Arieli pind on Uraani kaaslaste hulgas kõige heledam, tema albeedo on 0,39.[8] Arieli tihedus viitab sellele, et kaaslane koosneb umbes 50% ulatuses jääst ning 50% ulatuses tihedamast koostisosast,[9] milleks võivad olla kivimid ja süsinikuühendid koos raskete orgaaniliste ühenditega.[10] Jää olemasolu on toetanud infrapunakiirguse spektroskoopilised vaatlused, mille abil on märgatud kuu pinnal veest moodustunud kristalset jääd. Peale jää on kuu pinnalt leitud jälgi ka süsinikdioksiidist, mille päritolu pole lõplikult selge.[2]
Arieli pinda katavad kokkupõrke kraatrid, kanjonid, murrangud, tasandikud jm. Suurima teadaoleva kraatri läbimõõt ulatub 78 kilomeetrini.[11] Suuremate kraatrite vähesus viitab sellele, et kaaslase pind on olnud geoloogiliselt aktiivne.[7]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 ""Ariel"". nineplanets.org (inglise). Vaadatud 13.08.2011.
- ↑ 2,0 2,1 Grundy, W. M.; Young, L.A.; Spencer,J.R.; et al. (2006). "Distributions of H2O and CO2 ices on Ariel, Umbriel, Titania, and Oberon from IRTF/SpeX observations". Icarus. 184 (2): 543–555. arXiv:0704.1525.
{{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit|unused_data=(juhend); et al.-i üleliigne kasutus kohas:|last2=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Jacobson, R. A.; Campbell, J.K.; Taylor, A.H. and Synnott, S.P. (1992). "The masses of Uranus and its major satellites from Voyager tracking data and Earth based Uranian satellite data". The Astronomical Journal. 103 (6): 2068–78.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Lassell, W. (1851). "On the interior satellites of Uranus". Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. 12: 15–17.
- ↑ Phillip S Harrington (2011). Cosmic Challenge: The Ultimate Observing List for Amateurs. Cambridge University Press. Lk 364. ISBN 9780521899369.
- ↑ Stone, E. C. (1987). "The Voyager 2 Encounter With Uranus". Journal of Geophysical Research. 92 (A13): 14, 873–76.
{{cite journal}}:|first1=ja|first=dubleerivad üksteist (juhend);|last1=ja|last=dubleerivad üksteist (juhend) - ↑ 7,0 7,1 Plescia, J. B. (1987). "Cratering history of the Uranian satellites: Umbriel, Titania and Oberon". Journal of Geophysical Research. 92 (A13): 14918–14932.
{{cite journal}}:|first1=ja|first=dubleerivad üksteist (juhend);|last1=ja|last=dubleerivad üksteist (juhend) - ↑ ""Planetary Satellite Physical Parameters"". ssd.jpl.nasa.gov (inglise). Vaadatud 13.08.2011.
- ↑ Hussmann, H.; Sohl, Frank; Spohn, Tilman (2006). "Subsurface oceans and deep interiors of medium-sized outer planet satellites and large trans-neptunian objects". Icarus]]. 185 (1): 258–273.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Smith, B.A.; Soderblom, L.A.; Beebe, A.; et al. (1986). "Voyager 2 in the Uranian System: Imaging Science Results". Science. 233: 97–102.
{{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas:|last2=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ ""Nomenclature Search Results: Ariel"". planetarynames.wr.usgs.gov (inglise). Vaadatud 13.08.2011.