Ariane 5
Ariane 5 on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kanderakett, mis on võimeline viima lasti geostatsionaarsele- ja Maa-lähedasele orbiidile[1]. Ariane 5 tegi esmalennu 1996. aastal ja praeguste plaanide kohaselt kasutatakse seda 2023. aastani[2][3]. Ariane 5 on ESA suurima kandevõimega kanderakett keskmise kandevõimega Sojuzi ja väikese kandevõimega Vega kõrval. Ariane 5 omanik on Arianespace, kuid selle arendus- ja üleslennutamiskulud katab ESA. Ariane 5 kanderakette saadetakse üles Guajaana kosmosekeskusest Kourous Prantsuse Guajaanas[4].
![]() Ariane 5 ES 2013. aastal teel stardiplatvormile | |
Raketistardi maksumus | 165–220 M dollarit |
---|---|
Suurus | |
Pikkus | 46–52 m |
Läbimõõt | 5,4 m |
Mass | 777 000 kg |
Astmeid | 2 |
Kasulik last | |
Sihtkoht | Maa-lähedane orbiit |
Kandevõime | üle 20 000 kg |
Seotud raketid | |
Perekond | Ariane |
Tuletised | Ariane 6 |
Võrreldavad |
Atlas V Delta IV Heavy Falcon 9 Full Thrust Proton-M |
Stardiajalugu | |
Hetkeseis | kasutuses |
Raketistarte | 98 (seisuga 6.05.2018) |
Edukaid starte | 93 |
Nurjunud starte | 2 |
Osaliselt nurjunud starte | 3 |
Märkimisväärsed lastid |
XMM-Newton Rosetta Automated Transfer Vehicle |
aste | |
Arianespace-il on tellimusi Ariane 5 stardiks kuni 2022. aastani ehk see peaks lendama ka pärast Ariane 6 esmalendu, mis peaks toimuma 2020. aastal. Praegune Ariane 5 versioon, Ariane 5 ES, stardib viimast korda juulis 2018. Ariane 5 viimane start toimub aastatel 2020 kuni 2022[5].
ViitedRedigeeri
- ↑ "Ariane 5 overview". Arianespace. Vaadatud 28. august 2017.
- ↑ "Ariane-5: Learning from Flight 501 and Preparing for 502". ESA. Vaadatud 28. august 2017.
- ↑ "Ariane 6 rocket holding to schedule for 2020 maiden flight". Spaceflight Now. Vaadatud 28. august 2017.
- ↑ "Europe's launchers". ESA. Vaadatud 28. august 2017.
- ↑ "Ariane 5 down to two dozen launches before Ariane 6 takes over". Space News. Vaadatud 6. juuli 2005.