Apple Lisa
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Apple Lisa on ettevõtte Apple Inc. välja töötatud personaalarvuti. Ametlikult on "Lisa" lühend nimetusest "Local Integrated Software Architecture" ('kohaliku integreeritud tarkvaraga arhitektuur'), aga Lisa on ka Apple'i kaasasutaja Steve Jobsi tütre nimi.
Arvuti väljatöötamisega tehti algust 1978. aastal. Algsest projektist arenes välja graafilise kasutajaliidesega (GUI) äriklassi arvuti idee. Apple tutvustas Lisat avalikkusele 1983. aasta jaanuaris. Arvuti algne hind oli 9995 dollarit. Poolteist aastat hiljem katkestas Apple Lisa arendamise ja otsustas odavama Macintoshi kasuks. Väidetavalt kulutas Apple Lisa arendamisele 50 miljonit dollarit ja 200 aasta jagu töötunde.
Riistvara muuda
Lisa riistvara arendust juhtis Robert Paratore. Lisa oli teine tavakasutajale kättesaadav graafilise kasutajaliidesega arvuti, esimene oli Xerox Star. Arvuti kasutas Motorola 68000 protsessorit 5 MHz taktsagedusega. Muutmälu oli Lisal 1 MB. Originaalsel Lisal oli kaks Apple FileWare flopiseadet, mida tunti ka Twiggyna. Üks seade suutis vastu võtta kuni 871 kB andmeid.
Lisa 2 muuda
Täiendatud Lisa versioon Lisa 2 tuli välja 1984. aasta jaanuaris ja selle hind jäi 3495 ja 5495 USA dollari vahele. See oli palju odavam kui originaalversioon ja läks üle ühele 400K Sony microfloppy seadmele. Lisa 2 oli võimalik osta 512K vahemäluga ja teiste odavamate tarvikutega. Lisa 2-l oli väga algeline emaplaat ilma virtuaalsete komponentideta, aga paljude lisalaiendustega. Sellel oli 2 laiendust RAMi jaoks üks protsessori ja üks I/O jaoks, kõik üksteise suhtes paralleelselt asetatud. Teisel pool emaplaati olid niinimetatud Lisa laienduspesad (slot'id) samuti paralleelselt. See paindlikkus lubas uuendada Lisa protsessoreid ja andis suurema vabaduse arendajatele.
Tehnoloogia muuda
Lisa personaalarvutid olid arvutimaailma eelmise sajandi ühed alahinnatumad arvutisüsteemid. Kui Apple 1983. aastal Lisaga lagedale tuli, ei saanud mitte keegi tema revolutsioonilisusest aru. Apple'i filosoofiat Lisa juures saab kirjeldada kahe sõnaga: Lisa tehnoloogia. See tehnoloogia on kombinatsioon riistvarast ja tarkvarast. Lisa tegi revolutsiooniliseks aspekt, et seda oli lihtne kasutada ja sellega sai sellegipoolest luua keerulisi kalkulatsioone. Apple'i sõnade järgi põhines Lisa tehnoloogia „suurel graafika kasutusel, järjepideval kasutajaliidesel ja osutusseadisel (arvutihiirel), mis kõik koos töötavad kontoris töötaja vajaduste järgi“.
Lisa on süsteem, mida tuleb kasutada kaua, enne kui saad teada, et see on kasutajasõbralik. Lisa süsteemi peab ise nägema, et teada saada, kui revolutsiooniline oli see tolle aja kohta. Arvuti kasutajaliidese ülaosas asus menüüriba, kust kasutaja sai hiire abil valida rakenduse. Samuti oli töölaual mitu akent ja ikooni. Aknad näitasid kasutajatele failis või dokumendis olevat informatsiooni. Menüüribal oli enamus akendest. Samuti oli üks akendest Lisa Draw, mis joonistas automaatselt roose. Enamiku toiminguid sai Lisa kasutajaliideses teha ühe hiireklõpsuga. Kasutaja pidi liigutama hiirt, et oma tahtmist pidi ikoonide vahel. Vajutades ikoonil liikus menüü alla ja sealt sai tegevusi valida. Lisa Draw'st sai samuti asju kopeerida. Lisa tehnoloogia on enamus kopeeritud Apple'ilt ja teistelt arvutifirmadelt.[viide?]
Macintosh XL muuda
Jaanuaris 1985. aastal tegi Lisa mudel 2/1i läbi nimevahetuse ja muutus Macintosh XLiks, sellest pidi saama Macintoshi tippmudel. Mudel muutus jällegi odavamaks ja maksis 4000 dollarit, tänu nendele nüanssidele müük kolmekordistus. Aga Apple lõpetas 8 kuud hiljem nende müümise ja Macintoshi uueks tippmudeliks sai Macintosh Pro.
Sisse- ja väljalülitamine muuda
Lisat sai sisse ja välja lülitada esipaneelil asuva nupu abil. Eriline oli aga see, et tegelikult ei toimunud mingit sisse- ega väljalülitamist. Lisa ei olnud kunagi välja lülitatud, vaid järjepidevalt sees. Kui Lisa oli näiliselt välja lülitatud, oli ta tegelikult madal voolurežiimil, mis oli nupuvajutuse ootel. Kui Lisa oli sisse lülitatud ja kasutaja vajutas väljalülitamisnuppu, andis operatsioonisüsteem sellest teada. Operatsioonisüsteem käskis kõik dokumendid salvestada enne väljalülitamist. Tänu sellele süsteemile säilitas Lisa kasutaja valitud arvutiseaded organiseeritult. Kui kasutaja lülitas Lisa sisse, siis arvuti suutis meelde jätta töölaua seaded, mis olid kasutaja määratud. Süsteemi kokkujooksmise korral jättis Lisa selle tarbeks vaba ruumi kõvakettale. Failide duplikaadid salvestati eri asukohtadesse ja eri vormingutes.
Unikaalne seerianumber muuda
Iga arvuti koosnes eraldi seerianumbrist, mida suutis töölaua tegumihaldurilt lugeda (seerianumber oli salvestatud selleks mõeldud kiibile). Lisa kasutas seerianumbrit programmide kaitseks. See oli lihtne ja efektiivne piraatlusvastane vahend. Kui kasutaja installis uue programmi, kirjutas programm disketile enda arvuti seerianumbri. Pärast programmi installimist ei olnud võimalik sama disketti teises Lisa arvutis kasutada.
Ekraan muuda
Lisa ekraani kontrasti oli võimalik seadistada, selleks oli Lisale kirjutatud eraldi programm (preferences). See programm lülitas samuti ekraani välja, kui kasutaja ei olnud aktiivne, see süsteem takistas ekraani läbipõlemist. Kui ekraani kontrasti seadistus oli automaatse peal, ei seadistanud süsteem ekraani järsku, vaid vähehaaval kas heledamaks või tumedamaks. Kui kasutaja tahtis mõnda privaatset dokumenti ekraanilt kõrvaltvaataja eest ära peita, sai seda teha lihtsa klahvikombinatsiooniga (option-shift-0).
Tarkvara muuda
Lisa operatsioonisüsteem lubas koostööd teha virtuaalmälul ja multitegumtöötlusel, mis oli oma ajakohta ülimalt arenenud süsteem. Miinuseks oli aga see, et arvuti kiirus langes muutmälu kasutusele võtmisel kõvasti. Lisal oli kakspõhilist kasutajaliidest: Lisa kontorisüsteem ja tööruum. Lisa kontori süsteem (Lisa Office system) oli graafilise kasutajaliidesega keskkond edasijõudnutele. Tööruum (Workshop) aga oli tekstipõhine keskkond sellest hoolimata, et kasutas samuti graafilist liidest. Hiljem muudeti Lisa kontorisüsteemi nimi 7/7-ks, sellepärast et see koosnes seitsmest programmist: LisaWrite, LisaCalc, LisaDraw, LisaGraph, Lisa Project, LisaList, ja LisaTerminal.
Müügiedu muuda
Apple Lisamis, mis oli oma ajast tehniliste saavutustega ees, oli sellegipoolest üks suurimatest Apple’i reklaami äpardustest. Lisa kõrge hind tegi ta raskesti müüdavaks ja konkurendid nagu IBM, müüsid kõvasti odavamaid äriklassi arvuteid. Üks suurimaid Lisa tarnijaid oli NASA (USA kosmose agentuur), mis kasutas põhiliselt LisaProjecti. Kui Lisa arendamine lõpetati, muutus LisaProject suhteliselt kasutuskõlbmatuks. Lisa halvas müügiedus oli ka süüdi Macintosh XL, mis tuli välja 1984. aastal. Macintosh oli Lisast kõvasti kiirem ja kõvasti odavam. Kaks aastat hiljem tuli küll välja Lisa 2, aga selle müüki ei saatnud samuti edu.
Ajalugu muuda
Apple hakkas Lisat välja töötama 1979. aastal. Plaaniks oli ehitada revolutsiooniline arvuti, mida on tõeliselt lihtne kasutada ning seeläbi suurendad arvutite piiranguid. Lisa loomise eesmärkideks oli: kasutajasõbralikus, vastupidavus, paindlikkus riistvarale ja tarkvarale ja hea kiiruse saavutamine. Apple Lisa võis küll olla arvuti, millel olid eduks head juured. Tegelikult ei olnud Lisaga midagi uut vaid paljud vanad asjad kokku pandud, näiteks laenas Apple mitmed oma põhi ideed Xeroxilt ja tema varajsest Alto süsteemist. 1979. aastal sai osakonna POS (Personal office system) riistvara juhiks John Couch. Couch lõi Lisa jaoks turundussüsteemi ning teenis ka suured rahalised vahendid selle arvuti tarbeks. Algul oli POSis ligi 300 töötajat, kellest umbes 100 töötasid tarkvara ja riistvara kallal. Kui Couch sai juhiks, pani ta lõpuks kokku meeskonna andekatest Apple’i ja Silicon Valley teiste arvutifirmade töötajatest. Lisa algus oli pigem tekstipõhine süsteem, mitte revolutsiooniline arvuti. Pärast korduvaid reise Xerox PARCi (Palo Alto Reasearch Center) Silicon Valleys suutis Couch meelitada enda juurde ka andekamad Xeroxi töötajad. Üks võtmekohti Lisa arendamisel oli üleminek tekstisüsteemist akendega süsteemile. Pärast mitmeid viivitusi ja kaheaastast graafikust mahajäämist soovis Apple lõpuks saada väljaandmistähtaega. Apple teatas avalikkusele Lisast 1982. aasta lõpul.1983. aasta 19. jaanuaril teatas Apple Lisa ametliku väljalaske kuupäevast, mis oli määratud sama aasta maisse. Apple lootis Lisa väljalaskmisega kuulutada uue personaalarvutite ajajärgu. Apple plaanis müüa 1983. aastal poole aastaga umbes 10 000 ja järgmisel aastal pärast seda 40 000 Lisat. Kokku müüdi aga Lisasid 18 kuu jooksul 80 000. Pärast aastast Lisade tootmist kuulutas Apple, et suudab toota ainult ühte seeriat arvuteid ja paremate müügitulemuste pärast valiti selleks seeriaks Macintosh. Pärast Macintosh Xli väljakuulutamist lõi Apple ka programmi MacWorks, tänu millele sai kasutada Lisa seitset põhiprogrammi ka teistes Apple'i seeriates. Lisa füüsiline pärand on veel ikka mingis mõttes elus. Apple’i peakorteris on töötavaid Lisa mudeleid ka veel tänapäeval näha.
Lisa ajajärgu lõpp muuda
Lisa tunnistati kohe väga oluliste täiustustega arvutiks. On väidetud isegi, et Lisa on mõjutanud arvutimaailma arengut rohkem kui IBM-i arvutid. Lisa tarkvara oli kombineeritud Apple'i maatriksprinteriga, kahe peale kokku suutsid nad luua kvaliteetsema printimisvõimaluse kui ükski sama hinnaklassiga arvuti sel ajal. Tema kasutajaid oli rohkem kui neid arvuteid müüdi, sest Lisa oli kontorites populaarne abivahend. Apple kasutas Lisa puhul statsionaarset failiotsingusüsteemi nagu näiteks Windowsi Start-menüüs olev Microsoft Office hiljem. Sama süsteemi kasutas Apple ka system 7e (1991) dokumentide haldamiseks. Apple Lisa seeria kogumüük arvatavalt jäi 100 000 arvuti juurde. Töötavaid Lisasid on tänapäeval väga raske leida, aga kollektsionääride jaoks on need maiuspalad. Apple Lisa seeria kasinast müügist hoolimata oli see arvuti oma ajast kõvasti ees ja pani aluse tänapäevastele arvutitele.