Anu Marttila (13. jaanuar 1942 Helsingi25. märts 2023 Helsingi) oli soome sotsioloog ja estofiil.

Anu Marttila lõpetas ülikooli 1965. aastal ühiskonnateaduse alal ja asus tööle meditsiinikoolis.[1] 1966. aastal tegi meditsiinikool õpetajate õppereisi Tallinna, mille jooksul tutvus Marttila Pelgulinna haigla vanemõe Hilja Rüütliga.[2]

Anu Marttila toimetas 1960. aastatel Nõukogude Eestist üle piiri välja kahe endise GULAGi vangi, Hilja Rüütli ja Helmut Tarandi käsikirjad elust nõukogude vangilaagris. Rootsis avaldati need varjunimede Aili Helm ja Annus Rävälä all.[2]

Anu Marttila vahendusel jõudsid aastate jooksul Eestisse tagasi Annus Rävala (Helmuth Tarandi) luulekogu, Aili Helmi Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel ilmunud romaanid "Kuradil ei ole varju" (1979), "Vägivallamaa“ (1982) ja "Režiim – see kõlab uhkelt" (1984), Vabas Eestlases ilmusid "Kirjad pimedusest" (1981) ja "Kummelite suvi" (1983/84) jt.[1]

Tegemist oli Eesti NSV kõige ulatuslikuma kirjandusliku salaveoga.[3]

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Anu Marttilast Vabas Eestlases". Vaba Eestlane.
  2. 2,0 2,1 "Anu Marttila Vikerraadio saates "Eesti lugu"".
  3. "Estofilia 100".
  4. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 108

Välislingid muuda