Ants Nurk

eesti rohuteadlane
 See artikkel räägib rohuteadlasest; kaitseliitlase kohta vaata artiklit Ants-August Nurk.

Ants Nurk (sündinud 1. veebruaril 1953 Tallinnas) on eesti rohuteadlane.[1]

Elulugu muuda

Ants Nurk on proviisori poeg.[1]

1971. aastal lõpetas Nurk Abja Keskkooli, õppis 1971–1973 Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) farmaatsiaosakonnas, lõpetas 1977 Budapestis Semmelweisi Meditsiiniülikooli farmaatsia erialal, 1979–1982 TRÜ farmakoloogiakateedri aspirantuuri, bioloogiakandidaat eksperimentaalse psühhofarmakoloogia alal (1982, TRÜ), väitekiri "Гиперчувствительность дофаминовых рецепторов после длительного введения нейролептиков и ее коррекция".[1]

Nurk oli 1977–1979 TRÜ farmaatsia kateedri vanemlaborant ja assistent, 1982–1986 ÜMPI psühhofarmakoloogia labori noorem- ja vanemteadur, 1986–1989 farmaatsia kateedri dotsent, ühtlasi stažeeris 1987–1988 Ungaris, 1989–1990 Põlva ATK Biotehnoloogia Rakenduskeskuse projektijuht, 1990–1992 AS SEFA tegevdirektor, 1992–1997 Nycomed SEFA AS (Põlva) tegevdirektor, 1997-2011 juhatuse liige.[1]

Teadustöö muuda

Ants Nurga uurimisvaldkonnad on psühhofarmakoloogia, farmatseutiline keemia, ravimite tehnoloogia. Üle 50 teadustrükise.[1]

Teoseid muuda

  • Влияние хронического введения хлорида лития на развитие гиперчувствительности дофаминовых рецепторов при отмене морфина у крыс (kaasautor L. Allikmets). // Бюлл. эксперим. биол. и мед. (1981) 10; 3
  • Changes in catalepsy and receptor sensitivity following chronic neuroleptic treatment (kaasautor L. Allikmets). // European Journal of Pharmacology 75 (1982) 2/3
  • Intrastriatal injection of kainic acid prevents the development of postsynaptic dopamine receptor hypersensitivity after chronic haloperiodol treatment (kaasautor). // Neuropharmacology 21 (1982)
  • Comparison of motor depressant effect of caerulain and N-propylnorapomorphine in mice (kaasautor). // Pharmacology Biochem. Behav. 24 (1986)

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24

Kirjandus muuda

  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 115
  • Eesti Rohuteadlane (1993) 1, 41–42
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.