Ani katedraal
Ani katedraal (armeenia keeles Անիի մայր տաճար, Anii majr tatšar; türgi keeles Ani Katedrali) keskaegse Bagratiidide Armeenia pealinna Ani suurim säilinud ehitis, arhitekt Trdati ehitatud kunagine katedraalkirik, mis asub Ida-Türgis Armeenia piiri ääres.
Ajaloost muuda
Katedraali ehitus lõpetati 11. sajandi algul ja seal asus ligi pool sajandit katoolikose aujärg. 1064. aastal muudeti Ani katedraal pärast seldžukkide vallutusi mošeeks. Hiljem läks see Armeenia kirikule tagasi, ent 1319. aastal toimunud maavärinas varises kiriku nelitiskuppel ja kooniline katus. Selle järel kaotas kirik järk-järgult oma tähtsuse, hüljati ning hoone hakkas lagunema. Kiriku loodenurga müürid varisesid 1988. aasta maavärinas.
Katedraal on Ani suurim hoone. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga kuppelbasiilika, kuigi praeguselt siluetilt puuduvad tambuur ja kuppel. Siseruumis oli kesklöövis kasutatud teravkaart ja kimppiilaritega sarnanevaid järgulisi tugesid, mis on põhjustanud oletusi ehitise mõjust gooti arhitektuurile. Ani katedraal kanti koos muude Ani ehitistega 2016. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse[1][2].
Pildid muuda
-
Vaade katedraalile edelast, tagaplaanil Lunastaja ümarkirik -
Detail lõunafassaadilt -
Raiddekoor lõunaseinal -
Sisevaade -
Vaade itta apsiidi suunas -
Apsiidi sein niššidega -
Niši reljeefkaunistus -
- Ajaloolised fotod ja kujutamine kunstis
-
Ohannes Kurkdjiani steroskoopiline foto katedraali edelanurga poolt, ajavahemikus 1875–1880 -
Foto 1901. aastal publitseeritud raamatust -
1900. aastal tehtud õlimaal.Gevorg Bashinjaghian, Armeenia Rahvusgalerii -
Arshak Fetvadjiani akvarell, 1905
Viited muuda