Anguilla Vabariik

Suurbritannia andis 27. veebruaril 1967 Saint Christopher-Nevis-Anguilla territooriumile "assotsieerunud maa" staatuse, mis andis neile enda põhiseaduse ja arvestatava võimuga valitsuse. Paljud anguillalased olid vastu Saint Kittsile allumisele ning 30. mail (tuntakse Anguilla päevana) aeti Saint Kittsi politseinikud saarelt välja. Ajutine valitsus palus abi USA-lt, aga tulemusetult. 11. juulil 1967 toimus referendum Saint Christopher-Nevis-Anguillast lahkumise üle. 1813 hääletanut oli poolt, viis vastu. Iseseisvusdeklaratsiooni luges avalikult ette Walter Hodge.

Anguilla vabariik
Republic of Anguilla


1967–1969
Flag of Anguilla (1967–1969).svg
Coat of arms of Anguilla.svg
Lipp
Vapp
LocationSt.Kitts Nevis Anguilla.PNG
Valitsusvorm Vabariik
Nõukogu esimees Peter Adams (1967)
Ronald Webster (1967-1969)
Pealinn The Valley
Pindala 91 km²
Rahvaarv 5500 (1967)
Ajalugu ja sündmused
Esimene iseseisvusdeklaratsioon 12. juuli 1967
Teine iseseisvusdeklaratsioon 7. veebruar 1969
UK okupatsioon 19. märts 1969
Riigikeeled Inglise
Rahaühik Anguilla dollar
Eelnev Järgnev
Flag of Saint Christopher-Nevis-Anguilla.svg Saint Christopher-Nevis-Anguilla Flag of Saint Christopher-Nevis-Anguilla.svg Saint Christopher-Nevis-Anguilla

Kiiresti rajati ka eraldiseisev seadusandlik institutsioon. Peter Adams oli Anguilla Saare Nõukogu esimene esimees, aga kui ta nõustus Anguilla uuesti Saint Kittsi võimu alla andma, kõrvaldati ta ametist ning asendati Ronald Websteriga. Detsembris 1967 töötasid kaks Suurbritannia parlamendi liiget välja ajutise leppe, mille kohaselt kuuluks ühele Suurbritannia ametnikule administratiivne võim Anguillas, paralleelselt sealse valitsusega. Selleks ametnikuks sai Tony Lee, kuid tema ametiaja lõpuks polnud osapooled endiselt saare valitsemise osas pika perspektiiviga lahenduseni jõudnud.

6. veebruaril 1969 toimus teine rahvahääletus, 1739 poolt- ja nelja vastuhäälega otsustati Saint Kittsiga mitte taasliituda. Järgmisel päeval kuulutas Anguilla end iseseisvaks vabariigiks, Webster täitis esimehe kohustusi. Uus Suurbritannia saadik, William Whitlock, saabus 11. märtsil 1969 ning alustas uut ajutist Briti administratsiooni, aga ta saadeti riigist peagi välja. 19. märtsil maandusid riiki teise pataljoni, langevarjuüksuse ja politseiüksuse ametnikud, et "kord taastada". Samal sügisel asendati nad sõjaväeinseneridega, kes pidid ühiskondlike tööde läbiviimist parandama.

Tony Lee naasis 1971. aastal ja oli saadikuametis veel ühe "ajutise leppe" kehtimisajal. Pärast seda anti Anguillale lõpuks luba Saint Kittsi ja Nevise võimu alt lahkuda, sellest hoolimata sai Anguilla eraldiseisvaks sõltuvaks alaks alles 19. detsembril 1980. Saint Kitts ja Nevis sai Suurbritannia alt iseseisvaks 1983. aastal, Anguilla on brittide võimu all tänapäevani.

Vaata kaRedigeeri