Andres Reitalu
Andres Reitalu (2. jaanuar 1930 Vao vald, Virumaa – 30. aprill 2016[1]) oli eesti loomakasvatusteadlane.[2]
Elulugu
muudaAndres Reitalu oli talupidaja poeg.[2]
Lõpetas 1949 Väike-Maarja Keskkooli, 1954 Eesti Põllumajanduse Akadeemia zootehnikuna ja 1966 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi (ELVI) aspirantuuri; põllumajanduskandidaat (1967, EPA), väitekiri "Täispiima ja lõssi kokkuhoiu võimalusi vasikate söötmisel Eesti NSV tingimustes". Oli 1954–1956 EPA põllumajandusloomade aretuse kateedri assistent, 1966–1969 ELVI veisekasvatuse osakonna nooremteadur ja vanemteadur, 1970–1986 Tartu Näidissovhoosi direktori asetäitja loomakasvatuse alal ning 1987–1990 Eesti Punase Karja Riikliku Tõulava direktor.
Teadustöö
muudaUurimisvaldkond: noorveiste, eriti vasikate söötmise küsimused. 24 teadustrükist[2]
Teoseid
muuda- Vasikate söötmine piimaperioodil. Tallinn, 1968
- Vasikate ternespiima vabalt jootmise katsete tulemusi. // ELVI tead tööde kogumik 22 (1970)
- Noorveiste kasvatamise põhinõuded (kaasautor). // Veisekasv arendamisest Eestis. Tallinn, 1974
- Сравнительная ценность сухого молочного белка и обезжиренность молока в комбикормах (kaasautor). // Животноводство (1976) 3
- Lehmnoorkarja kasvu mõju esimese laktatsiooni toodangule (kaasautor M. Tiru). // ELVI tead tööde kogumik 50 (1980)
- Высокопродуктивное молочное скотоводство (kaasautor). M, 1982.
Viited
muuda- ↑ https://www.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=3e88d04570b4488181e0ead8e616001d
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
Kirjandus
muuda- Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi teaduskoosseisu biobibliograafia 1947–1990. Tallinn, 1992, 47, 115, 126, 134
- Agraarteadus (1990) 1, 132–133.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.