Andrei Turtšak
Andrei Anatoljevitš Turtšak (Андрей Анатольевич Турчак; sündinud 20. detsembril 1975 Leningradis) on Venemaa riigitegelane, parlamendi ülemkoja Venemaa Föderatsiooninõukogu esimehe esimene asetäitja alates 23. septembrist 2020, Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa peanõukogu sekretär alates 12. oktoobrist 2017.
.jpg)
Elulugu muuda
Tema isa Anatoli Turtšak on Leninetsi valdusfirma, mis on spetsialiseerunud raskete õhusõidukite lennu- ja navigatsioonisüsteemide ning sihiku- ja navigatsioonisüsteemide ja radarite arendamisele, direktor; Peterburi Töösturite ja Ettevõtjate Liidu president, Peterburi Jalgpalliliidu president ja Venemaa Jalgpalliliidu täitevkomitee liige, Energomašbanki direktorite nõukogu esimees; 1990. aastatel oli ta Vladimir Putini asetäitja poliitilise liikumise Meie Kodu on Venemaa Peterburi piirkonnanõukogus.
1998. aastal lõpetas Peterburi Riikliku Lennundusinstrumentide Ülikooli, 2014. aastal kiitusega Venemaa Föderatsiooni Välisministeeriumi Diplomaatilise Akadeemia.
Alates märtsist 1996 (20-aastaselt) kaubandus- ja tööstusettevõtte LenNort (valdusfirma Leninetsi tütarettevõte) peadirektor. Alates 1997. aastast elektriseadmete tehase peadirektor (selle ainuasutaja on Peterburi linnavara halduskomitee). 2000. aasta aprillis sai temast Energomašbanki direktorite nõukogu liige. 2000–2002 Leninetsi restruktureerimisdirektor, seejärel korporatiivpoliitika direktor, 2003. aastast Leninetsi asepresident ja juhatuse liige, Leninetsi direktorite nõukogu liige.
2005. aasta augustis astus ta parteisse Ühtne Venemaa ja määrati partei noortepoliitika koordinaatoriks. 2007–2008 noorteliikumise Ühtse Venemaa Noor Kaardivägi koordinatsiooninõukogu esimees. 6. juulist 2007 Venemaa Föderatsiooni Föderaalassamblee Föderatsiooninõukogu liige Pihkva oblastist.
16. veebruaril 2009 määrati ta Pihkva oblasti kuberneri kohusetäitjaks. Olles sellele ametikohale asunud 33-aastaselt, sai temast üks Venemaa nooremaid kubernere. 27. veebruaril 2009 kinnitas Pihkva oblastikogu ta kuberneriks.
14. septembril 2014 toimunud Pihkva oblasti kuberneri valimistel hääletas tema poolt 78,36% valijatest 37,90%-lise osavõtuga. Jäi Pihkva oblasti kuberneriks 12. oktoobrini 2017, mil vabastati omal soovil ennetähtaegselt ametist. Samal päeval nimetas Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa esimees Dmitri Medvedev ta partei peanõukogu sekretäri kohusetäitjaks.
2. novembril 2017 valis Pihkva oblasti regionaalparlament ta oblasti senaatoriks.
2018. aasta presidendivalimiste ajal kuulus Vladimir Putini Venemaa Föderatsiooni presidendikandidaadiks esitanud initsiatiivrühma.
23. septembril 2020 valiti Föderatsiooninõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks.
Osalemine ajakirjanik Oleg Kašini mõrvakatses muuda
2010. aasta augustis kirjeldas ajalehe Kommersant korrespondent Oleg Kašin oma ajaveebis Livejournal Pihkva kuberneri kui "pasa Turtšakit", millele Turtšak nõudis kommentaarides 24 tunni jooksul vabandust. Kašin ei vabandanud ja kolm kuud hiljem langes ta mõrvakatse ohvriks: ründajad andsid Moskva kesklinnas asuva maja sissepääsu juures talle üle 50 löögi, sealhulgas tugevdusvardaga, kuid nad põgenesid majast väljunud naabri tõttu. 27. novembril 2018 avaldati meedias täismahus video 6. novembril 2010 toimunud Oleg Kašini ründamise väidetava toimepanija ülekuulamisest. Rünnaku väidetav toimepanija Danila Vesselov rääkis videos, et 2010. aasta septembris helistas talle mehaanikatehase omanik Aleksandr Gorbunov ja ütles, et "on selline ajakirjanik, kes solvas head inimest ja teda on vaja natuke karistada". Samuti näitas ta Vesselovile internetist Kašini fotosid. Lisaks täpsustas Vesselov ülekuulamisel, et vestlus käis Pihkva oblasti kubernerist Andrei Turtšakist, keda “Kašin meedias solvas”.[1]
Sanktsioonid muuda
28. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale viisa- ja majandussanktsioonid. Tema Euroopa Liidu riikides olev vara külmutati.[2]