Anders Aagaard
Anders Aagaard (sündis 1664) oli taani arst.
Tema vanemad olid Ørumi, Viskumi ja Vejrumi pastor Niels Olufsen Mariager (suri 1679) ning Mette Pedersdatter Ostenfeld (suri 1689), pastor Anders Lauridsen Aagaardi (1609–1661) lesk.
Ta lõpetas 1683. aastal Kalundborgis gümnaasiumi ja sai 1686. aastal filosoofiabakalaureuse kraadi.
1688. aastast oli ta meditsiini ja kirurgia professor. Pärast viie-kuue aasta pikkust välismaal viibimist sai ta professorikoha filosoofiateaduskonnas, kuid hakkas pidama ka meditsiini ja kirurgia loenguid. Viimased ei olnud tol ajal ülikoolis kombeks. Peale selle õpetas ta oma eralaboris metallurgiat.
1696. aastal sai ta tõeliseks kantseleinõunikuks, 1698 tõeliseks justiitsnõunikuks, 1697 konsistooriumi liikmeks ning vanima ülikoolilegaadi Johan Friisi efooriks.
1699. aastal nimetas kantselei komisjoni, et uurida Aagaardi kaebust Michel Stryveri lese vastu, kes hoolimata lubadusest abielluda oli sakslasega põgenenud.
19. oktoobril 1699 oli Aagaard viimast korda konsistooriumi koosolekul. Mõni päev hiljem lahkus ta riigist. Aprillis 1700 oli ta Haagis. Tema edasise saatuse kohta pole midagi teada. Tuli välja, et legaadi rahast oli kadunud 400 riigitaalrit. Tõenäoliselt oli Aagardil võlg, millest pääsemiseks ta oli ta püüdnud abielluda rikka lesega. Võib-olla aitas tema õnnetusele kaasa Christian V surm, mis tõi kaasa tema sugulaste Mothide mõju vähenemise.