Ampass on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas. Vald asub 651 m kõrgusel merepinnast.

Ampass

Vapp

Pindala: 7,9 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1827 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 47° 16′ N, 11° 28′ E
Ampass im Bezirk IL.png
Valla asend Innsbrucki ringkonnas
Ampass (Austria)
Ampass

Valla pindala on 7,9 km².

1. jaanuaril 2016 elas seal 1810 inimest.

AsendRedigeeri

 
Ampass

Ampass paikneb terrassil Inntali lõunaküljel, vanal soolateel Hall in Tirolist Matrei am Brennerisse, praegu kohalik tee (Landesstraße) L 38 (Ellbögener Straße). Ampassi ühendab otse Innsbruckiga, mis on 8 km kaugusel, maantee L 283 (Ampasser Straße). Küla servas asub Taxerhofsee, mida ümbritsevad roog ja märgala, mis sobib elupaigaks haigrutele ja västrikutele.

AjaluguRedigeeri

 
1634. aastal küla tabanud katku mälestuseks püstitatud steel Viertelsäule

Ampass on tõenäoliselt asustatud 15. sajandist eKr, mäelt leitud urnmatus on sellest ajast. Suurem arv leide, nagu nooleotsad, pronksprossid ja helmed, pärinevad Hallstatti kultuurist või La Tène kultuurist. Roomlased ehitasid sõjatee, mis ühendas Hall in Tiroli Matrei am Brenneriga läbi Iglsi, Sistransi, Lansi ja Ampassi. Ainus säilinud tõend Rooma ajast on graniidist 1,9 m kõrge verstapost, mis on ikka veel oma algsel kohal; see võeti 1254. aastal aluseks Wilteni ja Ampassi kihelkondade vahelise piiri määramisel. Ampass kannatas 7. sajandil, nagu kogu Tiroolgi, bajuvaaride sissetungi all, millest on säilinud skeletijäljed. 1056. aastal ehitas keiser Heinrich IV, kes sai keisriks kuueaastasena pärast oma isa Heinrich III surma, kabeli, mille avas Brixeni piiskop Altwin ja mis hiljem ülendati "Kuninglikuks kabeliks".

1145. aastal on Ampassi esmakordselt dokumentides mainitud kui Ambanes, nimi tähendas keldi keeles 'kahe jõe vahel', oli sel ajal Sonnenburgi kohtu jurisdiktsiooni all. 1313. aastal ülendati see vallaks koos oma fiskaalautonoomiaga ja sel aastal oli maksumaksjate loendis 22 perekonda. Kaubanduse intensiivistumisega lõunasuunas renoveeriti ja laiendati 1552. aastal iidne Rooma tee. 1634. aastal tabas küla katk, mis vähendas suuresti elanikkonda. Katku mälestuseks püstitati tee äärde Sonnenbüheli mäele pühendusega steel, tuntud kui Viertelsäule; sellest sai Ampassi embleem ja see on kõige kuulsam gooti steel Tiroolis.

Tirooli mässu ajal oli vallas mitu kokkupõrget, mässajaid juhtisid Josef Speckbacher, krahv Victor Dankl ja Ampassist pärit Kaspar Sautner. Pärast võitu baierlaste ja prantslaste üle läks Ampass Hall in Tiroli ringkonnakohtu alluvusse. Ajavahemikus 1840 kuni 1900. aastate algus rahvastik Innsbrucki tööstusliku laienemise tõttu kahanes, kuna rahvas eelistas kolida linna, mis pakkus paremaid töövõimalusi. "Viertelsäule" sai tundmatute ründajate poolt 1876. aastal kannatada, taastati ja pandi tagasi oma kohale; seda restaureeriti 1906. aastal ja 1997. aastal Johannes Stephan Schlögli poolt. Viimastel aastatel kasvas Ampass suuremaks põllumajanduses ja eluasemekogukondades.

VaatamisväärsusedRedigeeri

 
Ristija Johannese kihelkonnakirik

Ristija Johannese kihelkonnakirikRedigeeri

1056. aastal ehitas keiser Heinrich IV kabeli, mille pühitses sisse Brixeni piiskop Altwin, kõrge "Kuningliku kabeli" tõttu. 1426. aastal ehitati uus gooti stiilis Ristija Johannesele pühendatud kirik ja 1546. aastal muutus kirik sõjapurustustes varemeteks ja 1567. aastal hävines tules. 1574. aastal ehitis taastati ja taasavati teenistuseks, kuid 1698. aasta maavärin hävitas selle. Kirik ehitati uuesti üles 1744. aastal ja taastati barokk stiilis.

Püha Vituse kirikRedigeeri

Pühale Vitusele pühitsetud kiriku ehitasid aastal 1429 soolavedajad. 1521. aastal ehitati kirik ümber vanadele vundamentidele ja altari taga on veel näha jälgi soolavedajate kirjetest. Pärast kiriku restaureerimist leiti freskosid Karl V, Aragoni, Sitsiilia, Ungari ja Böömimaa sümboolikaga.

ViitedRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri