Alutori keel
Alutori keel (alutori keeles nəməlʔu) on tšuktši-kamtšadali keelte hulka kuuluv paleoaasia keel, mida kõnelevad alutorid Kamtšatka poolsaare põhjaosas. Alutori keele lähim sugulaskeel on korjaki keel ning 1958. aastani peeti seda korjaki keele murdeks.
| alutori keel (nəməlʔu) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Venemaa, Kamtšatka krai |
| Kokku kõnelejaid | 25 (2010) |
| Keelesugulus | tšuktši-kamtšadali keeled |
| Kiri | kirillitsa |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | - |
| ISO 639-3 | alr |
2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal alutori keelt 25 inimest.[1] Keel on välja suremas.
Kirjakeel puudub, kuid ajalehes Aborigen Kamtšatki avaldatakse alutorikeelseid tekste, milleks kasutatakse mugandatud kirillitsat:
| А а | Б б | В в | В’ в’ | Г г | Г’ г’ | Ғ ғ | Д д |
| Е е | Ә ә | Ё ё | Ж ж | З з | И и | Й й | К к |
| Ӄ ӄ | Л л | М м | Н н | Ӈ ӈ | О о | П п | Р р |
| С с | Т т | У у | Ф ф | Х х | Ц ц | Ч ч | Ш ш |
| Щ щ | Ъ ъ | Ы ы | Ь ь | Э э | Ю ю | Я я |
FonoloogiaRedigeeri
Alutori keeles on 6 vokaalfoneemi ja 18 konsonantfoneemi. Sõnarõhk on teisel silbil, kuid mitte viimasel. See tähendab, et kahesilbiliste sõnade rõhk on esimesel silbil. Rõhk ei saa langeda ka silbile, mille tuumaks on vokaal ə.
SüntaksRedigeeri
Sõnajärg on üsna vaba, sagedamini esinevad sõnajärjed SVO ja VSO.