Alfred Hershey
Ameerika Ühendriikide keemik
Alfred Day Hershey (4. detsember 1908 – 22. mai 1997) oli Ameerika Ühendriikide bakterioloog ja geneetik.
| Alfred Hershey | |
|---|---|
 Alfred Hershey (1953) | |
| Sündinud |
4. detsember 1908 Owosso, Michigan, Ameerika Ühendriigid |
| Surnud |
22. mai 1997 (88-aastaselt) Syosset, New York, Ameerika Ühendriigid |
| Alma mater | Michigani Osariigi Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad |
bakterioloogia geneetika |
| Töökohad | Washingtoni Ülikool |
| Tunnustus |
Albert Laskeri auhind (1958) Nobeli meditsiiniauhind (1969) |
Hershey sai 1930. aastal Michigani Osariigi Ülikoolist bakalaureusekraadi keemias ning 1934. aastal doktorikraadi bakterioloogias.[1] 1940. aastal alustas ta koos Salvador Luria, Max Delbrücki, Adam Hasnaini ja Mila Huhtalaga katseid bakteriofaagidega, mille käigus vaadeldi, kuidas kaks erinevat bakteriofaagi nakatasid samu baktereid.
1952. aastal sooritas Hershey koos Martha Chase'iga Hershey-Chase'i katse, millega tõestati, et geenid koosnevad DNA-st, mitte proteiinidest.[2]
1969. aastal sai Hershey koos Max Delbrücki ja Salvador Luriaga Nobeli meditsiiniauhinna viiruste paljunemise ja geneetilise struktuuri uurimise eest.[3]
Viited
muuda- ↑ "Alfred D. Hershey, Ph.D." The American Association of Immunologists. Vaadatud 24. märts 2021.
- ↑ "The Hershey-Chase Experiments (1952), by Alfred Hershey and Martha Chase". The Embryo Project at Arizona State University. Vaadatud 24. märts 2021.
- ↑ "Alfred D. Hershey Facts". The Nobel Prize. Vaadatud 24. märts 2021.