Alfrēds Kalniņš

Läti muusik

Alfrēds Kalniņš (23. august 1879 Cēsis23. detsember 1951 Riia) oli läti helilooja, organist ja dirigent; esimese läti ooperi "Baņuta" autor.

Alfrēds Kalniņš

Hariduskäik muuda

1888. aastani õppis ta Cēsises progümnaasiumis (kus õppis ka klaverit ja viiulit). 1892. aastani õppis ta Cēsise lähedal asuvas Bērzaine Maagümnaasiumis (Livländisches Landesgymnasium zu Birkenruh bei Wenden). Seejärel õppis ta Milleri reaalkoolis.

Õppis aastatel 1886–1894 klaverit ja viiulit Cēsise progümnaasiumis, Bērzaine Maagümnaasiumis (Livländisches Landesgymnasium zu Birkenruh bei Wenden) ja Milleri reaalkoolis. Peamiseks muusikaõpetajaks oli helilooja R. Štarke. Kümneaastaselt hakkas Kalniņš harjutama orelimängu Cēsise Jaani kirikus. Aastail 1897–1901 jätkas õpinguid Peterburi konservatooriumis Friedrich Homiliuse (orel) ja Anatoli Lja­­­­dovi (kompositsioon) juhendamisel.

Töö Eestis ja Lätis muuda

1903. aastal asus elama Pärnusse, kus töötas Nikolai kirikus organistina ning koorijuhi ja muusikaõpetajana Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Naastes Lätisse, asus tööle organistina Liepaja St. Anna kirikus ning juhendas Liepaja laulu- ja muusikaseltsi koori. 1920. aastal sai Riias Haridusministeeriumi muusikaosakonna juhataja ja muusikanõukogu esimehe koha. Töötas samal ajal ka organistina St. Jakobi kirikus ning tegutses muusikakriitikuna. Oli Läti Ülikooli üliõpilaskoori Dziesmuvara dirigent.

Kalniņš oli üks Läti Rahvus­ooperi asutajaid. 1920. aastatel ooperi dirigent ja selle direktoraadi liige. 1926. aastal oli Läti VI üldlaulupeo peadirigent. 1927–1933 töö­tas New Yorgis, kus paistis silma konstruktivistliku koori- ja orkestrimuusika komponeerijana. Töötas seal organistina, andis eratunde, komponeeris ja esines kontsertidel. Kodumaale naastes töötas Riia toomkirikus organistina, Läti konservatooriumi professor ja 1944–1948 konservatooriumi rektor.

Looming muuda

Kalniņšit peetakse läti rahvuslike ooperiheliloojate koolkonna rajajaks.

Komponeeris esimese läti rah­vus­liku ooperi "Baņuta" (Riia, 1920). Ajaloolis-müto­loogilisel ainestikul põhinev teos on tugeva rahvusliku koloriidiga, lüüriline ja selgete Wagneri mõjutustega.

1920. aastate alguses hakkas komponeerima ooperit Jānis Rainise tragöödia "Indulis un Ārija" ainetel, mis kujutab endast lätlaste Romeo ja Julia lugu. Valmis ooperi esimene vaatus. Tutvustas seda Rainisele, kuid teos jäi lõpetamata.

Muusikaline draama "Salinieki" (Riia, 1926) käsitleb rahva ennastohverdavat vabadusvõitlust rõhu­jatega.

Kirjutas ka üle 100 romantilises stiilis koorilaulu, balletimuusikat, oreli- ja orkestrikompositsioone ning arranžeeris üle 120 rahvalaulu häälele ja klaverile.