Aleksei Gorinov

Aleksei Aleksandrovitš Gorinov (Алексе́й Алекса́ндрович Го́ринов, sündinud 26. juulil 1961 Moskvas) on Venemaa poliitik, Moskva Krasnoselski rajooni volikogu liige. Poliitvang: 8. juulil 2022 mõisteti ta Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahvi 207.3 alusel sõjavastaste avalduste eest seitsmeks aastaks vangi. Temast sai esimene inimene, kes sai selle paragrahvi alusel reaalse vangistuse.

Aleksei Gorinov (2022)

Elulugu

1984. aastal lõpetas ta Moskva Geodeesia, Aerofotograafia ja Kartograafiainseneride Instituudi ning 2004. aastal Moskva Riikliku Õigusakadeemia. 1990–1993 Moskva Dzeržinski rajooni volikogu (Töörahva Saadikute Nõukogu) liige. Alates 2017. aastast Moskva Krasnoselski rajooni volikogu liige (üksikkandidaadina, toetab poliitilist liikumist "Solidaarsus"). Töötas ehitusettevõtte "Vinette Trading" peadirektorina.

Kriminaalkaristus sõjavastase sõnavõtu eest

15. märtsil 2022 kritiseeris ta rajoonivolikogu istungil, kus arutati laste joonistusvõistluse korraldamist, Venemaa tegevust Ukrainas: "Millisest vaba aja veetmisest ja meelelahutusest saame rääkida siis, kui oleme kõik nüüdseks üle läinud kvalitatiivselt erinevale eluviisile, mil naaberriigi suveräänse riigi territooriumil viiakse läbi sõjalisi operatsioone, kui meie riik teostab agressiooni? Millisest laste joonistusvõistlusest või võidupühale pühendatud tantsukavade korraldamisest saab rääkida, kui meie lapsed surevad iga päev (teadmiseks, Ukrainas suri umbes 100 last), lapsed jäävad orvuks ning Teise maailmasõja sõdades osalejate lapselapsed ja lapselapselapsed on nüüd Ukraina territooriumil vaenutegevuse kuumuses. Usun, et kõik kodanikuühiskonna jõupingutused peaksid olema suunatud ainult sõja peatamisele ja Vene vägede väljaviimisele Ukraina territooriumilt. Kui kava punktid oleks nendele teemadele pühendatud, hääletaksin hea meelega poolt. Mina isiklikult sellisel kujul ei hääleta ja siis on see teie äranägemise järgi. [...] Ma arvan, et see on kodanikuühiskonna põhiküsimus. Peatage sõda, viige väed välja naaberriigi territooriumilt, lõpetage agressiivne tegevus." Gorinov ütles, et sõja ajal Ukrainaga näeb selline võistlus välja nagu "pidu katku ajal", kuna "Ukrainas suri umbes sada last, lapsed jäid orbudeks." Teda toetas linnarajooni vanem Jelena Kotjonotškina, tehes ettepaneku korraldada konkurss sõnastusega „lapsed Ukraina sõja vastu."

Hiljem kirjutasid saadikud Aleksander Hinštein ja Oleg Leonov Vene Föderatsiooni peaprokuratuurile rajoonivanema Kotjonotškina vastu avalduse, nõudes tema kriminaalvastutusele võtmist. Sõjavastaste avalduste pärast algatati Gorinovi vastu kriminaalasi Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 207 lõike 3 alusel (Vene Föderatsiooni relvajõudude tegevuse kohta teadvalt valeteabe levitamine raskendavate asjaoludega). 26. aprillil 2022 Gorinov vahistati ning tehti läbiotsimine tema kodus ja rajoonivolikogus. Kriminaalasi algatati ka Kotjonotškina vastu, kes põgenes Venemaalt. Gorinovi süüasja kohtuprotsess kuulutati osaliselt kinniseks: prokuratuur teatas, et pealtvaatajad ja ajakirjanikud võivad avaldada süüdistuse tunnistajatele „psühholoogilist survet.” Prokuratuur teatas, et Gorinov ja Kotenotškina olid volikogu istungil osalejad tahtlikus vandenõus, et "diskrediteerida" Vene sõjaväelasi. 8. juulil 2022 mõistis Moskva Meštšanski kohus Gorinovi seitsmeks aastaks üldrežiimiga kolooniasse.

Gorinov mõistis kohtuistungil avalikult hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse: "Usun, et Venemaa ammendas oma sõdade limiidi 20. sajandil. Meie kingitus on aga Butša, Irpen, Gostomel. Kas need nimed ütlevad teile midagi? Sina, süüdistaja! Küsi ja ära ütle hiljem, et sa ei teadnud midagi. Viis kuud on Venemaa läbi viinud sõjalisi operatsioone, nimetades neid häbematult erioperatsiooniks. Meile lubatakse võitu ja au. Miks tunneb siis arvestatav osa minu kaaskodanikest häbi ja süüd? Miks on meie riigil nii palju vaenlasi? Äkki on meil midagi viga? Arutame seda. Tegelikult tegin seda saadikutekogu koosolekul. Ja seda toetas enamik kohalviibijaid. Ja nüüd olen kohtus."

19. septembril 2022 toimunud kohtuistungil vähendati Gorinovi karistust ühe kuu võrra, pärast karistuse kergendamist oli tema karistusaeg 6 aastat 11 kuud. See juhtus süüdistuse muudetud sõnastuse tõttu - sellest eemaldati lõik, mille kohaselt "rühm isikuid" (nimelt Gorinov ja Kotenotškina) "tegutsesid eelneva vandenõu alusel." Oma viimast sõna lausudes palus Gorinov Ukraina rahva ees vabandust, et ei suutnud sõda peatada, ning nentis ka, et kohtu võime algatada kriminaalasja patsifistlike vaadete pärast on „meie riigi häbiplekk.”

2022. aasta novembri lõpus viidi Gorinov üle IK-2-sse Pokrovi külas Vladimiri oblastis. Siin kandsid karistust kodanikuaktivist Konstantin Kotov ja poliitik Aleksei Navalnõi.

Rahvusvaheline reaktsioon

2022. aasta novembris sai Gorinov Magnitski preemia, mida alates 2015. aastast antakse seda avaliku elu tegelastele, kes on andnud oma panuse inimõiguste eest võitlemisel.

Jaanuaris 2023 kirjutasid 34 Euroopa Parlamendi liiget (nende hulgas Eesti saadikud Urmas Paet ja Riho Terras) talle avaliku teda toetava kirja.

2023. aasta veebruaris nõudis ÜRO vastusena inimõiguslaste kaebusele Gorinovi viivitamatut vabastamist ja nõudis Venemaa ametivõimudelt sõltumatu uurimise läbiviimist.