Aleksander Kirm

Aleksander Kirm (29. september, Tõlliste vald, Valgamaa 191822. august 2015) oli eesti leiutaja.

Elukäik muuda

Aleksander Kirm sündis 1918. aastal Valgamaal.[1] Ta teenis Eesti kaitseväes ja seejärel Saksa sõjaväes. Peale juunipööret 1940 oli ta aktiivne RO liige ja seetõttu II MS ajal SD poolt tagaotsitav. 8. detsembril 1943 astus ta Soome mereväkke, kus teenis Soome rannakaitses ja kerglaevastikus. Tagasi Eestisse jõudis 2. septembril 1944 ja töötas siin Klooga õppelaagris. 1950 lõpetas TPI. 1951 ta arreteeriti ja mõisteti 25+5 aastaks vangilaagrisse, Vorkuta söekaevandusse.[2] 8. augustiil 1956 vabanes vangilaagrist ja asus tööle Tallinna Ilmarise tehases konstruktorina.[3] Hiljem töötas ligi 24 aastat Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonnas lepingulise vaneminsenerina ja viimaks Tartu Ülikooli arendus- ja konsultatsioonikeskuse Estorex peadirektorina.[1]

Leiutustegevus muuda

Aleksander Kirmi kogusse kuulub 36 leiutist, millest 17 oli töösse rakendatud. Nende sekka kuuluvad:

  • Vertikaalne pump naftaproduktide kogumiseks veekogu pinnalt avariireostuse korral
  • Elektroflotaator
  • Vedelike magnettöötlusseade
  • Muda vääristamisseade
  • Püramiidne žiletiteritaja
  • Elektrolüüser aluselise (tervise) ja happelise (surnud) vee saamiseks, mis registreeriti Patendiametis kui esimene sõjajärgne Eesti Vabariigi patent.[4]

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Admiral Johan Pitka relvavendade ühenduse koduleht
  2. Leemets, Margus (1997). Vabaduse eest: soomepoiste lühielulood. Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus. ISBN 9985-60-347-8.
  3. Kommunismi mustad kuriteod ja nende ohvrid Eestis 1940-1991/2003
  4. 4,0 4,1 Jõesaar, Anu (19.04.1996). "Leidur patenteeris tervisevee seadme". Delfi Ärileht. Vaadatud 20.01.2023.