Albert Magnus Haller
Albert Magnus Haller (29. oktoober 1730 Karlstad Rootsi – 7. oktoober 1798 Käina) oli Eestimaa vaimulik.
Õppis Karlstadi koolis. Immatrikuleeriti 13. märtsil 1752 Uppsala Ülikooli. Tuli aastal 1756 Eestimaale krahvinna Ebba Margaretha Stenbocki teenistusse Hiiumaal, Suuremõisasse Stenbocki laste koduõpetajaks. Ordineeriti 7. märtsil 1761 kirikuõpetajaks.
Oli aastatel 1761–1798 Käina Martini koguduse pastor, sai 30. juunil 1774 Saarte-Lääne praostkonna praostiks, aastal 1775 sai Eestimaa konsistooriumi assessoriks, 21. veebruaril 1778 sai ülem-apellatsioonikohtu liikmeks, oli Haapsalu 3. praostkonna praost.
Trükkal Axel Heinrich Lindfors trükkis Tallinnas aastal 1772 tema ladinakeelse traktaadi Examen justum quaestions an creatio et conservatio mundi ceteraeque operationes des transeuntes mutationem quandam in deo essiciant (Reval 1772. 4o). Tegi kaastööd August Wilhelm Hupeli perioodilisele väljaandele Topographische Nachrichten... Aastal 1779 ilmunud jutluseraamatus on ka üks tema eestikeelne jutlus[1].
Isiklikku
muudaTema vennad Christian Haller (1744–1805) ja Johannes Haller (1741–1784), saabusid samuti Rootsist Eestisse ja teenisid luterlike vaimulikena Saaremaal. Christian Haller oli Mustjala koguduse, Anseküla Maarja koguduse ja Jämaja Kolmainu koguduse vaimulik. Johannes Haller oli Mustjala koguduse pastor[2]. Christiani poeg Gustav Albrecht Haller (1774–1850) oli Tori koguduse pastor.
Tema poeg Jakob Pontus Haller oli Käina Martini koguduse õpetaja, pojapoeg Eduard Pontus Haller oli Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja.
Viited
muuda- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
- ↑ Kristjan Luhamets, Pastoripere kui reformatsiooni tagajärg. Akadeemia nr. 10, 2017, lk 1836
| Eelnev Wilhelm Friedrich Tunder |
Käina Martini koguduse õpetaja 1761–1798 |
Järgnev Jakob Pontus Haller |