Albert Magnus Haller
Albert Magnus Haller (29. oktoober 1730 Karlstad – 7. oktoober 1798 Käina) oli Eesti vaimulik.
Õppis Karlstadi koolis. Immatrikuleeriti 13. märtsil 1752 Uppsala Ülikooli. Tuli aastal 1756 Eestimaale krahvinna Stenbocki teenistusse. Ordineeriti 7. märtsil 1761 õpetajaks.
Oli aastatel 1761–1798 Käina Martini koguduse õpetaja, sai 30. juunil 1774 Saarte-Lääne praostkonna praostiks, aastal 1775 sai Eestimaa Konsistooriumi assessoriks, ülem-apellatsioonikohtu liikmeks sai 21. veebruaril 1778.
Trükkal Lindfors trükkis Tallinnas aastal 1772 tema ladinakeelse traktaadi Examen justum quaestions an creatio et conservatio mundi ceteraeque operationes des transeuntes mutationem quandam in deo essiciant (Reval 1772. 4o). Tegi kaastööd Hupeli perioodilisele väljaandele Topographische Nach richten. Aastal 1779 ilmunud jutluseraamatus on ka üks tema eestikeelne jutlus[1].
IsiklikkuRedigeeri
Tema poeg Jakob Pontus Haller oli Käina Martini koguduse õpetaja, pojapoeg Eduard Pontus Haller oli Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja.
ViitedRedigeeri
- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
| Eelnev: Wilhelm Friedrich Tunder |
Käina Martini koguduse õpetaja 1761–1798 |
Järgnev: Jakob Pontus Haller |