Alaska malamuut

Alaska malamuut
FCI standard nr 243
Rühm 5: spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 1: põhjamaised kelgukoerad
Standard nr 243   09.06.1999 (en et)
Päritolumaa  Ameerika Ühendriigid
Kohalik nimi Alaskan Malamute
Hüüdnimed Mal, Mally
Töökatsed ei
Kasutus kelgukoer
Tunnused
Turja kõrgus 63,5 cm (isane)
58,5 cm (emane)[1]
Kaal 38 kg (isane)
34 kg (emane)[1]
Karvkate hele­hallist mustani kõigis vahepealsetes varjundites; soobel, sh selle punasena näiv varjund[1]
Eluiga 12–15 aastat
Koer (Canis lupus familiaris)

Alaska malamuut on Ameerika Ühendriikidest Alaskalt pärinev arktiline koeratõug. Kuulub spitsilaadsete tõugude hulka. Tõugu peetakse üheks maailma vanimaks. Beringi väina ületasid alaska malamuudi eellased väidetavalt enam kui 4000 aastat tagasi.[2]

Ajalugu muuda

Alaska malamuut (Alaskan Malamute) kuulub Arktika vanimate kelgukoeratõugude hulka.[3] Seda tõugu koerad aitasid inimestel hülgeid küttida ja jääkarusid eemale peletada ning vedada toiduainete ja matkavarustusega koormatud kelke. Tõug aretati Sewardi poolsaare kirdeosas, kuhu oli asunud elama Mahlemuti hõimu liikmeid. Nad kohtlesid oma koeri hästi ja hindasid neid väga.[4]

Inuiti kultuuri leviala asub Alaska ja Gröönimaa ranniku vahel. Suurte geograafiliste kauguste tõttu hargnes malamuudi tõug alamtõugudeks.[3] 20. sajandi alguses rajas Artur T. Walden New Hampshire'i Chinook Kennelli, mis kuulus hiljem Milton ja Eva Seeleyle. Seeleyd hakkasid alaska malamuute paljundama. Nendel koertel olid samad tunnused Norton Soundi piirkonna Mahlemutide koertega. Seeleyde aretatud alaska malamuudi haru nimeks sai Kotzebue.[5]

Veidi teistsuguse haru aretas välja Paul Voelker koertest, kelle ta tõi Alaskalt kaasa 1900. aastate alguses ja ka 1920. aastatel. Tema loodud haru nimeks sai M'Loot. Kuna Teise maailmasõja ajal oli kelgukoerte järele suur nõudlus, võeti sõjas appi suurem osa tõudokumentidega alaska malamuute.[4] Pärast Teist maailmasõda vähenes aga puhast tõugu malamuutide arvukus tunduvalt.[3]

1935. aastal saavutati alaska malamuudi tõu ametlik tunnustamine ning asutati Ameerika alaska malamuudi klubi (Alaskan Malamute Club of America – AMCA).[5]

Koolitus ja tegevused muuda

Alaska malamuut on töökoer, kes vajab palju liikumist, aktiivset tegevust ja füüsilist koormust. Malamuut vajab kuulekuskoolitust, sest loomult on koer isepäine. Alaska malamuudiga saab harrastada kärmusvõistlusi (ingl k agility), suusatamist, raskus- ja jalgrattavedu, koerakrossi ja matkamist. Samuti käru- ja kelguvedu, milleks on tarvis mitut koera.[6]

Koertega harrastatavad alad jagunevad kaheks vastavalt hooajale. Talvehooajal saab harrastada suusatajavedu ja kelguvedu. Võistlused on jaotatud vastavalt distantsi pikkusele sprindiks (5–25 km), keskpikamaavõistluseks ja pikamaavõistluseks. Ilma lumeta on võimalik tegeleda koerakrossi, jalgrattaveo, tõukerattaveo, käruveo ja jooksmisega.[7] Koeraga sportides tuleks kindlasti arvesse võtta looma üldist seisundit ja vanust.

Haigused muuda

Alaska malamuudid on võrdlemisi terved koerad, kes elavad keskmiselt 12-aastaseks. Paljud haigused on alaska malamuudil geneetilised, st seotud looma tõuga. Malamuutide geneetiliste haiguste hulka kuulub puusa düsplaasia, lisaks esineb neil ka kondrodüsplaasiat.[8]

Puusa düsplaasia muuda

  Pikemalt artiklis Puusaliigese düsplaasia koertel

Puusaliigese düsplaasia ehk ebaküpsus on alaska malamuudi üks sagedasemaid haigusi.[9] See on pärilik haigus, mis põhjustab valulikku seisundit, sest puusaliigesed moodustuvad valesti. Seisund võib lõppeda artriidiga. Tegemist on eluaegse haigusega, mida on võimalik ravida vaid pideva füsio- ja hüdroteraapiaga ning toidulisanditega, mis võivad aeglustada haiguse süvenemist. Kõige tavalisemad sümptomid on lonkamine tagajalgadega ja silmanähtavad raskused lamades või püsti tõustes. Probleemid kujunevad välja koera füüsilise arengu käigus, umbes 5–6-kuuselt. Puusa düsplaasiat ravitakse toitumise, kaalujälgimise ja hoolika treeninguga. Raskematel juhtudel võib koer vajada operatsiooni. Mõnikord võib puusa düsplaasiast põhjustatud artriit tekkida sümptomiteta. Igapäevane ravikuur ja treenimine võib mõjuda koertele erinevalt: osa reageerib ravile hästi, osa mitte. Kui õigesti ravida, elab koer ilma suuremate ebamugavusteta pika elu. Kui aga sümptomid süvenevad ja valu ei kao, tuleks mõelda eutanaasiale. Ennetamaks puusa düsplaasia tekkimist tuleks võtta kutsikas vanematelt, kellel düsplaasiat põhjustav geen puudub. Lisaks on võimalik enne aretamist teha sõeluuring, ent kõige olulisem on siiski ise jälgida, et kutsikas võetakse hea sugupuuga pesakonnast.[10]

Puusa düsplaasia tekib siis, kui reieluu ei ole korralikult puusaliigese pesas. Haiguse tekkel mängivad rolli ka toitumine, elukeskkond ja sugupuust tulenev puusade olukord. Enne aretust oleks soovitav teha geenitest, et välistada puusa düsplaasia olemasolu.

Kondrodüsplaasia muuda

Kondrodüsplaasia (ingl k Chondrodysplasia) ehk koerte kääbuskasv on alaska malamuudi geneetiline haigus. Kondrodüsplaasia esineb täiskasvanud koertel, kes kannavad haigust autosomaalselt või retsessiivse geenina. Geeni edasikandumiseks järglasele on vaja, et haigust kannaksid mõlemad vanemad.[11]

Haigus väljendub koertel ebanormaalse kasvuna või muutustena luudes ja kõhredes. Sageli on sellise koera jäsemed tavalisest lühemad. Teised äratuntavad tunnused on tavapärasest suurem pea, väljaulatuv alumine lõualuu, ette kaardunud esijalad, kõver selgroog ja hingamisraskused.

On koeratõuge, mis ongi aretatud kääbuskasvu silmas pidades, näiteks korgid ja taksikoerad. Paljud teised tõud on väikest kasvu seetõttu, et koerte genofondis on olemas vastav geen. Seetõttu on risk kääbuskasvuks suur. Suurema riskiga koerad on näiteks inglise kokkerspanjel, iiri setter, kääbuspuudel, norra elkhund ja ka alaska malamuut.

Haigusega sündinud koer on kutsikana tavapärane, kuid umbes kuue kuu vanuses võib märgata, et loom ei arene nii, nagu peaks, ja tal võivad tekkida terviseprobleemid. Näiteks ei pruugi loomadel välja vahetuda piimahambad või ei arene suguelundid täielikult välja. Lisaks võivad nad kannatada liigesevalu käes, luutihedus väheneb ning tekivad probleemid südamega. Kui koeral ei esine suuri tüsistusi, võivad nad elada täisväärtuslikku elu, ent on oluline jälgida nende kehakaalu, sest kondrodüsplaasiaga koerad kipuvad olema ülekaalulised.[12]

Iseloom muuda

Alaska malamuut on väga sõbralik, kergesti kiinduv ja tähelepanu ihkav koer, mistõttu ta ei sobi valvekoeraks. Malamuut on iseloomult domineeriv ja tihti isepäine. Koeral on väga tugev karjainstinkt. Seetõttu tuleks talle kutsikast peale selgeks teha, mis rollis ta oma karjas on. Malamuudid on vastupidavad töökoerad nii kelku vedades kui ka kadunud inimesi otsides. Neile meeldib väga joosta ja mängida ning energiavaru on neil lõputu. Ilma igapäevase vaimse ja füüsilise treeninguta võib igavlev malamuut teha palju pahandust. Malamuut on üldiselt vaikne koer, aga tõu eripära on ulgumine.[13]

Välimus muuda

Alaska malamuudi silmad on pruunid. Siniseid silmi peetakse suureks tõuveaks. Kõrvad on püstised, kolmnurkse kujuga ja teineteisest üsna kaugel. Koera kael on tugev, rindkere hästi arenenud ning esijalad tugevaluulised ja lihaselised. Käpad on tugevad ja suured ning hästi polsterdatud vastupidavate padjanditega. Alaska malamuut liigub sujuvalt ja jõuliselt. Püstine seljale kaarduv saba on kaetud rikkaliku karvaga.[14] 

Karvkate muuda

Alaska malamuudil on paks kattekarv ja tihe aluskarv. Külgedel on kattekarv suhteliselt lühike, reite tagaküljel ja sabal on karv pikem. Karva värvus varieerub helehallist mustani, esineb ka punakaid ja liivakarva koeri. Lubatud on aluskarva värvikombinatsioonid, kus pea ja alakeha valged alad lähevad üle tumedamaks kerevärvuseks. Ainsaks lubatud ühetooniliseks värvuseks on valge.[14]

Suurus ja kehakaal muuda

Soovituslikud parameetrid isasel koeral on turjakõrgus 61–66 cm ja kehakaal 36–43 kg, emasel koeral turjakõrgus 56–61 cm ja kehakaal 32–38 kg.[14]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 "Alaska malamuut" (PDF). Eesti Kennelliit. Vaadatud 14.03.2021.
  2. "Alaskan Malamute".
  3. 3,0 3,1 3,2 "Alaskan Malamute".
  4. 4,0 4,1 "Alaskan Malamute".
  5. 5,0 5,1 "Alaska malamuudi ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. jaanuar 2021.
  6. "Tõu kirjeldus".
  7. "Alaska malamuut".
  8. "Alaskan Malamute".[alaline kõdulink]
  9. "Common health problems in Alaskan Malamutes".
  10. "Hip dysplasia in dogs".
  11. "Chondrodysplasia".
  12. George Hoppendale, Asia Moore (2016). Alaskan Malamute. Complete Owners Manual. Alaskan Malamute book for care, costs, feeding, grooming, health and training. Kanada: IMB Publishing.
  13. "Alaskan Malamute".
  14. 14,0 14,1 14,2 "Official Standard of the Alaskan Malamute" (PDF).

Välislingid muuda