Al D'Amato

Ameerika Ühendriikide poliitik

Alfonse Marcello D'Amato (snd 1. augustil 1937) on Ameerika Ühendriikide advokaat, lobija ja poliitik, kes esindas New Yorgi osariiki Ameerika Ühendriikide Senatis aastatel 1981–1999.[1] Ta on Vabariikliku Partei liige.

Al D'Amato
Al D'Amato
Al D'Amato (u 1995)
Ameerika Ühendriikide Senati liige
New Yorgist
Ametiaeg
3. jaanuar 1981 – 3. jaanuar 1999
Eelnev Jacob Javits
Järgnev Chuck Schumer
Isikuandmed
Sünninimi Alphonse Marcello D'Amato
Sünniaeg 1. august 1937 (86-aastane)
New York, New Yorgi osariik, Ameerika Ühendriigid
Erakond Vabariiklik Partei
Alma mater Syracuse'i Ülikool

Varajane elu ja haridus

muuda

D'Amato sündis Brooklynis New Yorgis itaalia immigrantide perekonnas.[2] Ta kasvas üles Long Islandil ja lõpetas 1959. aastal Syracuse'i Ülikooli bakalaureusekraadiga ning 1961. aastal Syracuse Ülikooli õigusteaduskonna. Pärast ülikooli töötas ta erinevatel õigusvaldkonna ametikohtadel ja alustas oma poliitilist karjääri Nassau maakonna ametnikuna.

Poliitiline karjäär

muuda

1980. aastal kandideeris D'Amato USA Senatisse ja võitis Vabariikliku Partei eelvalimistel ametis olnud Jacob Javitsit. Senatis töötades keskendus D'Amato peamiselt kohalikele ja majanduslikele küsimustele. Teda tunti oma suutlikkuse poolest lahendada valijate praktilisi probleeme, mis tõi talle hüüdnime Senator Pothole (Senaator Löökauk). D'Amato oli aastatel 1995–1999 Senati panganduskomitee esimees.

Hilisem karjäär

muuda

D'Amato valiti tagasi Senatisse ka 1986. ja 1992. aastal, kuid kaotas 1998. aasta valimistel demokraat Charles Schumerile. Pärast Senatist lahkumist asutas ta lobifirma Park Strategies ja tegutses poliitanalüütikuna.[3]

Isiklik elu

muuda

D'Amato on olnud abielus kaks korda ja tal on kuus last.

Viited

muuda
  1. "Alfonse Marcello D'AMATO, Congress, NY (1937)". www.infoplease.com (inglise). Vaadatud 15. juulil 2022.
  2. "Alfonse M. D'Amato". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. oktoober 2009. Vaadatud 12. novembril 2012.
  3. Rivlin, Gary; Richtel, Matt (5. märts 2007). "D'Amato Never Folds; Former Senator, a Poker Aficionado, Lobbies for Online Gambling". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuli 2016. Vaadatud 5. veebruaril 2017.

[[