Aimeric de Peguilhan

Aimeric de Peguilhan (u 1170 – u 1230) oli Provence'i trubaduur.

Aimeric de Peguilhan, initsiaal 13. sajandi käsikirjas (BnF MS 854 fo 50v)

ElukäikRedigeeri

Tema eluloo (vida) järgi oli ta Toulouse'i riidekaupmehe poeg (Peguilhan on küla Haute-Garonne'i departemangus Saint Gaudensi lähedal). Aimeric oli rändmuusik, kes teenis oma elu jooksul õukondades Lõuna-Prantsusmaal, Hispaanias ja Põhja-Itaalias. Tema esimene patroon arvatakse olevat Toulouse'i krahv Raimon V, ta jõudis elu jooksul olla Guilhem de Berguedani, Béarni vikondi Gaston VI, Comminges' krahvi Bernard IV, Aragoni kuninga Pedro II, Kastiilia kuninga Alfonso VIII, Montferrat' markkrahvi Guillaume IV, Malaspina markkrahvi Guilhemi ning Azzo VI ja Beatrice d'Este teenistuses[1].

LoomingRedigeeri

Aimeric de Peguilhani loomingust on säilinud 54 teksti, kuus neist meloodiaga[2]:

  • Atressi·m pren com fai al jogador
  • Cel que s'irais ni guerrej' ab amor
  • En Amor trop alques en que·m refraing
  • En greu pantais m'a tengut longamen
  • Per solatz d'autrui chan soven
  • Qui la vi, en ditz

Enamik tema loodust on kantsoonid, on ka mõned tentsoonid (partiimenid) ja sirventeesid. ning neli või viis planh '​i.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Michel-André Bossy. Aimeric de Peguilhan's "partimens". Neuphilologische Mitteilungen, vol. 80, nr. 2 (1979), lk. 123–132