Aimeric de Peguilhan

Aimeric de Peguilhan (sündinud ca 1170, surnud umbes 1230) oli Provence'i trubaduur.

Aimeric de Peguilhan, initsiaal 13. sajandi käsikirjas (BnF MS 854 fo 50v)

EluloolistRedigeeri

Tema eluloo (vida) järgi oli ta Toulouse'i riidekaupmehe poeg (Peguilhan on küla Haute-Garonne'i departemangus, Saint Gaudensi lähedal). Aimeric oli rändav muusik, kes teenis oma elu jooksul mitmes õukonnas Lõuna-Prantsusmaal, Hispaanias ja Põhja-Itaalias. Tema esimene patroon arvatakse olevat Toulouse'i krahv Raimon V, ta jõudis elu jooksul olla Guilhem de Berguedani, Béarni vikonti Gaston VI, Comminges' krahvi Bernard IV, Aragoni kuninga Pedro II, Kastiilia kuninga Alfonso VIII, Montferrat' markkrahvi Guillaume IV , Malaspina markkrahvi Guilhemi, ja Azzo VI ning Beatrice d'Este teenistuses[1].

LoomingRedigeeri

Aimeric de Peguilhani loomingust on säilinud 54 teksti, kuus neist meloodiaga[2]:

  • Atressi·m pren com fai al jogador
  • Cel que s'irais ni guerrej' ab amor
  • En Amor trop alques en que·m refraing
  • En greu pantais m'a tengut longamen
  • Per solatz d'autrui chan soven
  • Qui la vi, en ditz

Enamik tema loodust on kantsoonid, on ka mõned tentsoonid (partiimenid) ja sirventeesid.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Michel-André Bossy. Aimeric de Peguilhan's "partimens". Neuphilologische Mitteilungen, vol. 80, nr. 2 (1979), lk. 123–132