Aheldustasakaalutus

Aheldustasakaalutus (ingl linkage disequilibrium, lühend LD) on arvsuurus geneetikas, mis näitab erinevate lookuste alleelide omavahelist mittejuhuslikku seost.[1][2] Aheldustasakaalutus tugineb erinevate alleelisageduste kovariatsioonile, kuid vastupidi terminile ei pruugi see kovariatsioon tingimata tuleneda kahe lookuse geneetilisest aheldusest.

Aheldustasakaalutuse hääbumine. Mida rohkem ajas edasi, seda rohkem rekombinatsioonisündmusi toimub ja seda rohkem liiguvad alleelid aheldustasakaalutusest aheldustasakaalu. Teisisõnu: algselt sageli koos esinevad alleelid hakkavad üha harvemini koos esinema.

Aheldustasakaalutus on oluline mõõdik populatsioonigeneetikas, inimgeneetikas ja evolutsioonilises bioloogias. Sellega saab hinnata populatsiooni ajalugu ja evolutsiooni. Selle formuleerisid 1960. aastal Richard Lewontin ja Ken-Ichi Kojima.[3]

Definitsioon muuda

Aheldustasakaalutusel on mitu definitsiooni. Kõik definitsioonid on aga ühel või teisel moel seotud suurusega D, mis on kahe alleeli esinemissageduse kovariatsioon.[2]

Algne definitsioon muuda

Olgu meil kaks bialleelset lookust. Ühes lookuses on võimalikud alleelid A ja a ning teises lookuses on võimalikud alleelid B ja b. Alleelid A ja B esinevad populatsioonis vastavate sagedustega  ja  . Kui haplotüüp (alleelide kogum) koosneb alleelidest A ja B, st meil on AB haplotüüp, siis selle haplotüübi sagedus on  . Sel juhul  , kus:

  •   on kahe erineva lookuse kahe alleeli esinemissageduse kovariatsioon;
  •   on haplotüübi AB sagedus populatsioonis;
  •   on alleeli A ja alleeli B koosesinemise sagedus.

Kui  , siis lookused on aheldustasakaalus ehk lookustele ei mõju mingit evolutsioonilist survet (näiteks looduslik valik). Kui   või  , siis lookused on aheldustasakaalutuses.

Normaliseeritud kuju muuda

Kuna D sõltub alleelisagedustest, siis erinevate lookustepaaride aheldustasakaalutuse võrdlemine ei ole võrdeline. Et erinevate lookustepaaride aheldustasakaalutust võrrelda, jagatakse D läbi selle maksimaalse võimaliku väärtusega. Seeläbi saadakse D normaliseeritud kuju,  .

Levinud kuju muuda

Kõige levinum kuju aheldustasakaalutuse väljendamiseks on  , mis defineeritakse järgnevalt:[2]

 .

See on sarnane normaliseeritud kujule, sest isegi madalate alleelisageduste korral   võib sellegipoolest võrduda ühega.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Slatkin, Montgomery (2008). "Linkage disequilibrium — understanding the evolutionary past and mapping the medical future". Nature Genetics Reviews. Vaadatud 11.05.2022.
  2. 2,0 2,1 2,2 Coop, G. (2020). "Population and Quantitative Genetics (3rd release)". Vaadatud 15. november 2023.
  3. Lewontin, R. C. (1960). "The Evolutionary Dynamics of Complex Polymorphisms". Evolution. Vaadatud 15. november 2023.