Afekt (karistusõigus)
Afekt ehk tugeva hingelise erutuse seisund (inglise keeles disturbed state of mind)[1] on karistusõiguses vastutust kergendav asjaolu ja kurjategija eriline isikutunnus, mis väljendab tema emotsionaalset olekut teo toimepanemise ajal.[2]
Olemus muuda
Süüteo toimepanemine tugeva hingelise erutuse seisundis, kui see on tekkinud õigusvastase käitumise tulemusena, kuulub karistust kergendavate asjaolude hulka.[3]
Tugeva hingelise erutuse seisund ei ole meditsiiniline patoloogia. Afektiseisund võib teatud situatsioonides avalduda ka vaimselt tervel isikul, kelle psüühiline võimekus langeb afektiseisundis ajutiselt madalamale tasemele. Sellise inimese enesekontrollimehhanismid on häiritud ja teadliku käitumise asemel tulevad esile loomalikud instinktid, kuid isiku süüvõime säilib.[3] [2]
Tugeva hingelise erutuse seisund on vahetu ja ebatüüpiliselt tugev emotsionaalne reaktsioon seda tinginud provokaatorile või situatsioonile. Afekti saab esile kutsuda eelkõige provokatsioonidega, nagu räige solvamine, mõnitamine, ähvardamine, ründamine ja muu käitumine, mis riivab isiku õigust elule, tervist või eneseväärikust. Tugev hingelise erutuse seisund võib avalduda ka ilma konkreetse provokaatorita. See võib olla tingitud raskekujulisest stressist või mittepsühhiaatrilisest patoloogiast.[4]
Et afekt kvalifitseeruks karistust kergendavaks asjaoluks, peab see olema tingitud teise isiku õigusvastasest käitumisest, eelkõige süüteo toimepanijale või tema lähedasele suunatud solvamisest ja ründamisest.[3]
Tuvastamine muuda
Eesti kohtupraktikas tuvastatakse tugeva hingelise erutuse seisund üldjuhul juriidilise hindamise käigus, kusjuures võetakse arvesse kõiki kuriteo asjaolusid ja tõendeid.[5] Afekti olemasolu tuvastamiseks tuleb hinnata süüdistatava ja kannatanu käitumist tervikuna.[2]
Kuivõrd afekt on komplitseeritud meditsiinivaldkonna nähtus, tuleks selle tuvastamiseks kaasata kohtumenetlusse meditsiiniekspert. Sellegipoolest tuleb meditsiiniliste ja käitumispsühholoogiliste faktide kõrval arvestada ka muid asjaolusid, näiteks teo toimepanija ja kannatanu varasemat läbikäimist ning üldiseid harjumusi.[4]
Rakendamine Eesti karistusõiguses muuda
Eesti karistusseaduses rakendatakse tugeva hingelise erutuse seisundit karistust kergendava asjaoluna ühe kuriteokoosseisu ehk provotseeritud tapmise puhul. Provotseeritud tapmine on tapmine, mis on sooritatud järsku tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud tapetud isiku vägivaldne või solvav käitumine tapja või tema lähedase suunas. Sellise teo eest saab karistuseks mõista 1–5-aastase vangistuse.[3]
Tapmise põhikoosseis võimaldab toimepanijat karistada 6–15-aastase vangistusega.[3] Provotseeritud tapmise puhul on tegemist privilegeeritud kuriteokoosseisuga, kuna see võimaldab toimepanijat sama tagajärjega teo eest põhikoosseisuga võrreldes kergemini karistada.[4]
Nii tapmise põhikoosseisu kui privilegeeritud koosseisu täitmise eeldus on teo toimepanija süüdivus. See tähendab, et kurjategija pidi kuriteo hetkel selle keelatusest aru saama või olema suuteline oma käitumist juhtima. Kui teo toimepanija ei olnud selleks vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäire tõttu võimeline, siis ei ole ta süüdiv ja provotseeritud tapmise koosseis pole täidetud. Tugeva hingelise erutuse seisundit tuleb eelmainitud psüühikahäiretest eristada, sest need välistavad isiku vastutuse täielikult, misjuures afektiseisund ainult kergendab vastutust.[2] [3]
Rakendamine Eesti kohtupraktikas muuda
Tugeva hingelise erutuse seisundi määratlemine on tulnud Eesti kohtupraktikas arutlusele näiteks Karel Šmutovi kriminaalasjas. Selles kaasuses sõitis kohtualune Karel Šmutov autoga otsa oma elukaaslase endisele abikaasale Raivo Rättele, kes suri saadud vigastustesse. Vahetult enne tapmist oli Rätte tunginud enda ja oma endise abikaasa majja ning seal Šmutovit raudkangiga löönud, teda verbaalselt rünnanud ja väärikust alandaval viisil autosse sundinud. Kohus arvestas afektiseisundi tuvastamisel ka asjaolu, et Rätte oli Šmutovit juba varem provotseerinud, saates talle solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid. Maakohtu hinnangul kinnitas kohtualusel tugeva hingelise erutuse seisundi esinemist ka see, et ta ei mäletanud hiljem mitmeid detaile oma käitumisest, muu hulgas näiteks päästeametisse helistamist.[6] [7]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Ulväng, M. Rethinking “in Affect” – Disturbed States of Mind and Criminal Responsibility. Scandinavian Studies In Law, 1999–2012.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Riigikohtu lahend. RKKK, 1-18-10214/92, p 17-18. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-18-10214/92
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Karistusseadustik. Riigi Teataja. RT I, 21.05.2021, 9. https://www.riigiteataja.ee/akt/12937917?leiaKehtiv
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Bachmann, T. Psühholoogia. Raamat juristile. Tallinn: Juura, 2015.
- ↑ Harkovskaja, A. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamine kriminaalkohtumenetluses. Magistritöö. Tallinn, 2016.
- ↑ Riigikohtu lahend. RKKK, 1-19-8038. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-19-8038/67
- ↑ Riigikohus mõistis Karel Šmutovi Kõmmari tapmises õigeks ERRi uudisteportaal. (12.10.2021), avaldamiskuupäev (14.12.2020).