Adele Oengo-Johanson

Adele Helene Oengo-Johanson (ka Juhandi; 27. juuni 1896 Suuremõisa vald, Hiiumaa3. märts 1963 Tallinn) oli eesti pedagoog.

Ta lõpetas 1914. aastal Tallinnas Beljajevi Tütarlaste Gümnaasiumi pedagoogikaklassi. Oli 1920. aastaist kooliuuenduse juhttegelasi, üldõpetuse viljeleja ja propageerija.

Ta töötas aastatel 1919–1940 Tallinna 12. algkoolis, aastast 1921 juhatajana. Koondas kooli juurde nn üldõpetuse õpetajate rühmiku, ühistöös ilmusid töökavad Tallinna algkoolide (1929) ja maa-algkoolide algklassidele (1930) ning lisalektüüri sarjad „Tallinna" ja „Maainimeste tööst ja elust”. Oli 1950–1954 poliitilistel põhjustel vangis. Avaldanud õpikuid, pedagoogikaartikleid ning lastejutte, -luuletusi ja -näidendeid. Kirjutanud memuaare: „Mälestusi koolipõlvest", „Elutöö künnisel" ja „Vikerkaarevärvilises koolitöös".

Isiklikku

muuda

Tema vend oli kirjanik ja pedagoog Julius Oengo, tema teine vend oli tehnikateadlane (ehitusinsener) ja Eesti Metodisti Kiriku vaimulik Hugo Arnold Oengo.