Vikipeedia

Adam Mikołaj Sieniawski

Adam Mikołaj Sieniawski (u. 1666 – 18. veebruar 1726) oli Poola-Leedu magnaat ning Krooni välihetman ja suurhetman. Ta osales Jan III Sobieski sõjakäikudes türklaste vastu ning Põhjasõjas. Ta oli Sieniawskite aadlisuguvõsa viimane meesliini esindaja.

Adam Mikołaj Sieniawski. Maal 18. sajandist.

Elulugu

muuda

Adam Mikołaj Sieniawski sündis 1666. aasta paiku Mikołaj Hieronim Sieniawski ja Maria Cecilia Radziwiłłi perekonda. Kuna Adam Mikołajl oli imikuna kehv tervis, kinkis tema isa 1668. aastal Podkamieńi dominiiklaste kloostrile kuldketi.[1] 1683. aastal võttis ta Jan III Sobieski juhatusel osa sõjakäigust türklaste vastu ning osales ka Viini lahingus. Samal ajal suri ka tema isa katku.[2] 1684–1686 osales Sieniawski õppereisil Euroopas.[3] Peale reisilt naasmist abiellus ta Elżbieta Helena Lubomirskaga. Abielust sündis tütar Maria Zofia, kes hiljem abielus Leedu välihetman Stanisław Ernest Denhoffi ning August Aleksander Czartoryskiga.[4] Alates 1692. aastast oli Adam Mikołaj Sieniawski Bełski vojevood.[5]

Jan III Sobieski surma järel toetas Sieniawski koos teiste magnaatidega Hieronim Augustyn Lubomirski eestvedamisel Conti printsi kandidatuuri. Kui aga Lubomirski Saksi kuurvürst Friedrich August I (Poola kuningana August II) toetajate poole läks, tegi seda ka Sieniawski. Põhjasõja algul ei soovinud sõda ei Rootsi ega Venemaaga, vaid et kaubandus maadega Daugava jõe taga vabaks jääks.[6]

1702. aastal määrati Sieniawski Krooni välihetmaniks. Sama aasta 19. juulil ukj osales ta Kliszówi lahingus. Zaporižžja kasakate ülestõusu ajal hõivas Semen Palii tema valduses olnud Międzybóżi küla. Sieniawski vallutas selle järgmisel aastal tagasi ning alustas asulas suuri ehitustöid.[7]

29. oktoobril 1706 võttis Sieniawski osa Kaliszi lahingust. Samal aastal ülendati ta suurhetmaniks. Tal oli pärast August II troonist loobumist võimalus ka ise Poola kuningaks saada, kuid tema kandidatuur kukkus läbi. 1704–1708 oli ta kirjavahetuses Ivan Mazepaga, kes lootis teda Vene-vastasesse koalitsiooni tuua.[5] 1710. aastal sai temast Krakówi kastellaan. 1715. aastal moodustati Augusti ning Saksi vägede vastu Tarnogródi konföderatsioon. Sieniawski jäi erapooletuks, kuid vangistati konföderaatide poolt.[2] Teda on autasustatud Valge Kotka ordeniga.[8]

Adam Mikołaj Sieniawski suri 18. veebruaril 1726 Lvivis.

Viited

muuda
  1. ↑ Barącz, Sadok (1870). Dzieje klasztoru WW. OO. Dominikanów w Podkamieniu. Lk 92.
  2. ↑ 2,0 2,1 "Adam Mikołaj Sieniawski (1666-1726) – hetman niezdecydowany". Vaadatud 14.06.2024.
  3. ↑ Markiewicz, Anna (2006). Podróż edukacyjna Adama Mikołaja Sieniawskiego na zachód Europy (1684–1686).
  4. ↑ "SIENIAWSKI ADAM MIKOŁAJ". Vaadatud 14.06.2024.
  5. ↑ 5,0 5,1 "Sieniawski, Adam". Vaadatud 14.06.2024.
  6. ↑ Affek, Mariusz. "Adam Mikołaj Sieniawski wobec polityki Augusta II w latach 1701— 1705" (PDF). Lk 440-442. Vaadatud 14.06.2024.
  7. ↑ Rosman, Moshe; Rosman, Murray Jay (1996). Founder of Hasidism. Lk 66.
  8. ↑ Kawalerowie i statuty Orderu Orła Białego 1705-2008. 2008. Lk 144.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Adam_Mikołaj_Sieniawski&oldid=6670743"