Abdera

See artikkel räägib vanaaja linnast Traakias; vanaaja linna kohta Hispaanias vaata artiklit Abdera (Hispaania)

---

Abdera (vanakreeka keeles Ἄβδηρα) oli vanaaja linn Traakias Egeuse mere põhjarannikul. Geograafilised koordinaadid on 40°57′ N, 24°59′ E. Praegu on selle linna kohal Ávdira linn Xánthi maakonnas.

Linna asukoht Vana-Kreekas

Tempel Abdera akropolil

Abdera maja

Abdera läänevärav

Abdera oli väga tähtis linn, kust pärinesid filosoofid Demokritos ja Protagoras. Rooma ajal minetas linn tähtsuse.

Ajalugu

Abdera asustati esimest korda 656 eKr Joonia linnast Klazomenaist. Need esimesed elanikud ei elanud kreeka koloonias kaua: kohalikud traaklased tapsid nad. Aastal 545 eKr asustati see koht uuesti Teosest ja rajati linn. Linna müütilise rajana nimetatakse sageli Heraklest (vaata Diomedese hobused). Linna nimi on tuletatud heeros Abderose nimest.

See koht asustati eelkõige sellepärast, et tal oli strateegiliselt tähtis asukoht Via Egnatia ääres, mis oli nii kreeka kui ka rooma ajal tähtsaim kaubatee Roomast Konstantinoopolisse. Peale selle möödus linnast tähtis meretee Mustale merele: Rooma riik sai suure osa oma teraviljast praeguse Ukraina alalt. Lisaks nägid kolonistid rikkalikku tuluallikat Traakia sisemaas. Nõnda tegid viljakas põllu- ja karjamaa ning rikkalikud metsas Nestose jõe ääres Abdera väga jõukaks. Ka ammendamatud kalavarud ja väärismetallide leiukohad mägedes aitasid linna rikkusele kaasa.

Tekkisid tüüpilised sõltuvussuhted mereäärse koloonia ja sisemaa vahel: kreeklaste ja traaklaste vahel oli küll sõjalisi kokkupõrkeid, kuid traaklasi nende kõrgkultuuriga tunnistasid ka kreeklased "tsiviliseeritud barbaritena". Kolonistid kasutasid ära ka rahumeelseid ärisidemeid. Kreeklased pakkusid Idamaadest pärit soola, oma töökodades valminud käsitööd ja kunsti, samuti keraamikat; traaklased kauplesid põllu- ja loomsete toodetega, puiduga maja- ja laevaehituseks ning metallidega. Abdera jõukust klassikalisel ajajärgul näitavad mündileiud Egiptuses ja Mesopotaamias ning 10–15 talendi suurune liitlasmaks, mida Abdera pidi Ateenale maksma.

Abdera oli polis, mis oli algusest peale demokraatlikult korraldatud. Tal oli nõukogu, rahvakoosolek ja hästi toimiv haldus.

Linna vaheldusrikka ajaloo jooksul on teda mitu korda piiratud, hävitatud ja uuesti üles ehitatud. Aastatel 515–498 eKr oli ta Pärsia ülemvõimu all. Pärast Pärsia kaotust Kreeka-Pärsia sõdades liitus Abdera Atika mereliiduga (478–411 eKr). Aastatel 352–198 eKr oli Abdera Makedoonia võimu all. Aastal 196 eKr liideti Abdera lõpuks Rooma riigiga, kuid säilitas poliitilise vabaduse. Vaatamata sellele käis linna majandus üha enam alla ning ta minetas oma kunagise suure tähtsuse. Sellele aitas kaasa Nestose-äärsete soode laienemine linna lähedal.

Alates 1960. aastatest käivad Abdera varemetes arheoloogilised väljakaevamised. Ávdira arheoloogiamuuseum ja kesklinn on varemetest mõnesaja meetri kaugusel.

Abderiidid

Kuigi Abdera oli kuulsate kreeka filosoofide Leukippose (teda peetakse ka mileetoslaseks), Demokritose, Protagorase ja Anaxarchose kodulinn ning luuletaja Anakreon asus Teosest sinna elama, oli linna elanikel umbes samasugune maine nagu kilplastel. Abderiidiks nimetati antikajal lihtsameelset inimest.

Christoph Martin Wieland on kirjutanud satiirilise romaani "Abderiidid" (1774).

Abderiitideks nimetatakse ka Abdera koolkonda, mille moodustasid Abderaga seostatavad filosoofid Leukippos ja Demokritos.