Abašidze

perekond

Abašidze (gruusia keeles აბაშიძე) on Gruusia Imerethi vürstisuguvõsa. Eriti kuulsaks sai see 17. ja 18. sajandil.

Abašidzede vapp

Legendi järgi pärinevad Abašidzed Abessiinia ohvitserist nimega Abaš, kes 8. sajandil saabus Gruusiasse koos Marwan ibn Muhammadi araablaste armeega. Abaš jäi Gruusiasse ja tõsteti aadliseisusse pärast seda, kui ta Gruusia kroonprintsi hundi käest päästis. Kuna esimesed ülestähendused Abašidzedest pärinevad 15. sajandi teisest poolest, on alust arvata, et see legend on igasuguse tõepõhjata.

1540. aastateks olid Abašidzed omandanud suure feoodi Imerethi idaosas. Seda feoodi kutsuti Saabašidzeoks 'Abašidzele kuuluvaks maaks'.

Saabašidzo vürste hakatakse lugema Saabašidzo ja Sapalavando vürstist Paata Abašidzest (17. sajand – 1658).

Abašidzed jõudsid oma võimsuse tippu 18. sajandi vahetusel, kui neile kuulus 78 küla, losse, kindlusi, kirikuid ja kloostreid, samuti 1500 pärisorjade majapidamist. Vürst Giorgi-Malakia Abašidze oli mitte üksnes Imerethi kuninga mõjukaim vasall, vaid laskis 1702 kuninga kukutada ja valitses 1707. aastani ise Imerethi kuningana Giorgi VI nime all.

18. sajandil omandasid Abašidzed valdusi ka Ida-Gruusias: kuningas Irakli andis selle 1774 oma äiale vürst Zaal Abašidzele ja tema meessoost järeltulijatele. Üks Abašidzede haru läks 18. sajandil üle Ottomani impeeriumi poolele ja asus Bathumisse, kus nende järglased omandasid sandžak-bei (sõjaväe kõrge ohvitseri ja piirkonna kuberneri) tiitli.

Kui Venemaa liidendas 1810 Imerethi, siis kaotasid Abašidzed Saabašidzeo ja neid hakati käsitlema samadel alustel kui teisi Venemaa aadlisuguvõsasid. 20. septembril 1825 tunnistas Venemaa Abašidzede vürstistaatust ning nad kanti Tiflisi kubermangu aadlimatrikli V ossa.

Välislingid muuda