Aadressikoht
Aadressikoht on tee või väikekoht, mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis. Näiteks aadressis "Tamme tee 3" on aadressikoht "Tamme tee".
Eestis on aadressikohad määratletud valitsuse määrusega nr 251 "Aadressiandmete süsteem" 20. detsembrist 2007:
„ | § 4. Aadressikoht
(1) Aadressikoht on: 1) tee «Teeseaduse» § 2 tähenduses (näiteks tänav, allee, põik, väljak, plats jne) (edaspidi liikluspind), mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis. Aadressikoha nime võib määrata ka tee lõigule; 2) asustusüksusest väiksem aadressiobjekt (näiteks paik, kant, piirkond, aiandusühistu, suvilaühistu, garaažiühistu jne) (edaspidi väikekoht), mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis. Väikekohas asuv tee võib olla kasutuses aadressikohana (ehk liikluspinnana). |
“ |
Aadressikohale määrab kohanime kohanimeseaduse alusel kohalik omavalitsus, ehkki seadus võib teha erandeid.
Liikluspinna kohanimi peab määruse kohaselt sisaldama liigisõna (näiteks tänav, tee, allee, põik, väljak, plats jne). Väikekoha kohanimes võib liigisõna (näiteks paik, kant, piirkond, külaosa, aiandusühistu, suvilaühistu, garaažiühistu) puududa. Nii on Tamme platsi kohanime kohustuslik kuju "Tamme plats" ja aadressid kirjutatakse kujul "Tamme plats 5", Tamme aiandusühistu kohanimi võib aga olla "Tamme" ning sealne aadress on "Tamme 5".
Välislingid
muuda- Valitsuse määrus nr 251 "Aadressiandmete süsteem", vastu võetud 20.12.2007
- Kohanimeseaduse termineid Eesti Keele Instituudi kodulehel