Aabitsa kukk

"Aabitsa kukk" on Andrus Kivirähki mononäidend, mis ilmus raamatuna 2006. aastal.

"Aabitsa kukk" on komöödia, mille mitmed tasandid puudutavad teemasid ja probleeme, mis avatakse ühiskonnakriitilisel viisil. Näidendi põhiteema on pisikene ja vaene inimene, kellele pidevalt tehakse ülekohut. Siiski on sel pisikesel inimesel maailmas midagi, mille peale loota – aabits ja onu. Aabitsast leiab igale küsimusele vastuse. Onu toetab raamatu lugemist, öeldes, mida teha ja kuidas on õige elada. Nii muutub vaese inimese toimetulek elus lihtsamaks, sest oma peaga ei pea mõtlema.

Sisututvustus

Sisututvustus põhineb Klassikaraadios Raadioteatri projektina valminud kuuldemänguversioonil. "Aabitsa kuke" peategelane on Mauno, kes esitab oma monoloogi enda korteris. Tema heietuste kaudu selgineb pilt Mauno lapsepõlvest ja hetke elust, samuti tutvustatakse inimesi Mauno elus. Mauno elu pidepunktiks on aabits. Aabitsas olevate juttude ja piltidega seostab ta inimesi oma elus ning neis juttudes kajastuvad talle olulised moraalsed tõekspidamised.

Mauno käis koolis esimeses klassis kaheksa aastat. Kui Maunol juba habe kasvama hakkas, pakkus õpetaja välja, et võiks poisi teise klassi üle viia. Mauno aga ei tahtnud ja nii tema koolitee lõppeski. Koolist rääkides teatab Mauno, et matemaatika talle ei meeldinud. Oluline oli hoopis aabits, sest selles on igal asjal oma mõte. Mauno leiab, et kõik, mis aabitsas on kirjas, on tõsi. Seepärast ei meeldi talle ka paksud ja peenikese kirjaga juturaamatud. Nendes pole midagi, mida aabitsas juba pole. Aabitsasse talletatu peale on aga Maunol hea mälu: kõik luuletused, mõistatused ja jutud on tal peas.

Näidendist selguvad ka Maunole olulised isikud – vanaema ja onu Paul. Varem elas Mauno vanaema juures maal. Koolist lahkumise järel läks ta vanaema asemel konservitsehhi valvurina tööle. Peale vanaema surma elas Mauno ühe suve metsas onnis, sest ei tahtnud enam kodus olla. Selleks et elatisraha teenida, käis ta toidupoes müüjal abis. Seejärel viis onu Paul Mauno linna elama, muretses talle korteri ja palus tema abi. Kuna Maunol oli väga hea mälu, pidi ta oma kortermaja elanikke jälgima, nende tegevusi ja käike meeles pidama. Pidevalt rõhutas onu Paul nii enda kui Mauno vaesust ja ebaõiglust elus. Lugu lõppeb onu Pauli kõnega, millest selgub, et onu plaanib öösel Mauno kortermaja naabrite juurde vargile minna.

Näidendi kõrvaltegelased on teised kortermaja elanikud: venelane Paramonova, professor Metsamaa ja tema tütar Tiia, Georg Võimla ning rikkuritest paarike. Olulised on ka maal elanud naabrid Heino ja Pille. Nende juures käib onu Paul järjepanu vargil, tuues mõne eseme kingituseks Maunolegi.

Lavastused

Eesti Draamateatris tuli "Aabitsa kukk" lavale 2004. aastal (lavastaja Andrus Kivirähk), esietendus toimus Tartus komöödiafestivalil Lutsu Teatrimajas. Tõnu Oja kehastas lavastuses Maunot kokku üheksa aastat.

Menulavastusest on valminud ka kuuldemänguversioon, mis esietendus Raadioteatris 2006. aastal (osatäitja Tõnu Oja, lavastaja Andrus Kivirähk, helirežissöör Külliki Valdma).

Retseptsioon

„Aabitsa kukk“ on osutunud menukaks, lavastus on võitnud teatrifestivalidel auhindu. Vastukaja lavastusele on olnud mitmekülgne, tekitades ühiskondlikku ja kunstilist poleemikat. „Aabitsa kukke“ on tituleeritud Eesti „Forrest Gumpiks“, naervat publikut on nimetatud ka lambakarjaks. Teisalt on kirjeldatud lavastust kui naerutavat ja õpetlikku lugu.