Ava peamenüü
Vaade Kepler Mire aabasoole Mt Yorki teelt Uus-Meremaa Lõunasaarel, juuni 2009

Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo. Älved ja rabapeenrad moodustavad mosaiigi.

Aabasood moodustavad suure osa maailma turbavarudest[viide?].

LevikRedigeeri

Aabasoo on tüüpiline taigavööndi põhjaosale (näiteks Kesk-Karjalale). Nende peamine levikuala on Skandinaavia mäestik, Kesk-Soome, Karjala ja Põhja-Siber (Lääne-Siberi põhjaosas võtavad nad enda alla tohutu pindala). Soomes on aabasood levinud 62. laiuskraadist põhja pool. Põhja-Ameerikas on aabasood peamiselt Alaskas, kus on külm kontinentaalne kliima.

Ka näiteks Muraka soostiku põhjaosa on aabasoo tüüpi.

Ehitus ja tekeRedigeeri

Aabasoole on iseloomulik, et selle keskpaik on äärtest tunduvalt madalamal.

Aabasood on tavaliselt suured puudeta sood.

TaimkateRedigeeri

Rabapeenardel kasvavad puhmad ja turbasammal, älvestel tarnad ja turbasammal.

Pakase mõjuRedigeeri

Aabasoole on iseloomulik, et suvelgi on maa külmunud.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri