Airbus A319
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Airbus A319 on A320 peresse kuuluv lühi- või keskmaalendudeks ehitatud tavakerega lennuk. Lennuki ehitaja on Airbus. A319 pardal on istekohti 124 kuni 156 reisijale ning maksimaalne lennukaugus on 6900 km.
Tootja | Airbus |
---|---|
Esmalend | 25. august 1995 |
Võeti kasutusele | 1996 |
Tootmisaastad | 1994–tänapäev |
Eelkäija | Airbus A320 |
A319 lennukeid pannakse kokku Hamburgis Saksamaal ja Tianjinis Hiinas.
2019. aasta augusti seisuga on tellijaile tarnitud 1480 A319 lennukit, millest täna on lennuliinidel 1436. Praeguseni on 42 tellijat klienti lennukite ootel. Tellitud on 7 A319ceo lennukit ja 35 A319neo lennukit. 2019. aasta augusti seisuga oli American Airlines suurima A319 lennukipargiga reisilennufirma, neile kuulub 131 lennukit.
2010. aasta detsembris tutvustas Airbus A320 lennukite uut põlvkonda, A320neo (new engine option 'uus mootori arendus'). Uus A319neo on säästlikum, võimsamate mootoritega ning uute tiiva vinglettidega (sharklets). Tootja sõnul peaks uuendatud lennuki kütusekulu olema 15% väiksem ning opereerimiskulud 8% väiksemad.
Arendus
muudaTaust
muudaA320 pere esimene liige oli A320, mida tutvustati esmakordselt 1984. aasta märtsis ning esmalennu tegi see 22. veebruaril 1987. Peret laiendati veel kolm korda: A321 (1994), A319 (1996) ning A318 (2003). A320 pere lennukid olid esimesed reisilennukid, kus lendurite kabiinis võeti kasutusele juhtmevaba külgjuhis.
Algjuured ja konstruktsioon
muudaA319 on A320 väiksem versioon. Kui Airbus oli A320/321 müügiga edu saavutatud, keskenduti toona tuntud A320M-7-le, mis tähendas siis A320 miinus seitse reisijatesalongi aknapaari, mille tulemusena oli lennuki kere senisest 3,73 meetrit lühem. See prototüüp oli otsene konkurent Boeing 737-300/737-700-le. Varuväljapääse vähendati neljalt kahele.
Airbus hakkas seda mudelit pakkuma 22. mail 1992. Esimeseks A319 kliendiks oli ILFC, mis ostis 6 lennukit. 23. märtsil 1995 läbis A319 viimase kontrolli Hamburgis. Esmalend ja -esitlus toimusid vastavalt 24. augustil ja 25. augustil 1995. Sertifikaat hõlmas kahte lennukit ning 350 lennutundi. CFM56-5B6/2 variant sai sertifikaadi 1996. aasta aprillis.