470 (jahiklass)
See artikkel vajab toimetamist. |
470 on ühekereline ühtsusklassi svertpaat, taglastuselt luup, millel on bermuudapurjestus ning millel lubatakse kasutada ühte trapetsit ja spinnakeri.
 | |
 | |
| Võistkonna suurus | 2 |
|---|---|
| Üldpikkus (LOA) | 4,70 m |
| Veeliini pikkus (LWL) | 4,40 m |
| Suurim laius (B) | 1,69 m |
| Süvis | 0,15 / 1,066 m (svert ülal/all ) |
| Kaal | 120 kg |
| Masti kõrgus | 4,65 m |
Paadi projekteeris prantslane André Cornu 1962. aastal glisseerivaks paadiks, mis on ehitatud klaaskiust. 1963. aastal tutvustas autor 470-t Pariisi paadinäitusel (Salon Nautique de Paris), kus paat leidis hea vastuvõtu ning IYRU kinnitas 1969. aastal 470 rahvusvaheliseks svertpaadiklassiks.
Paadil võisteldakse kahe inimesega – roolimehe ja soodimehega – ning võistkonna sobiv kogukaal võiks olla 110–140 kg.
Nime on paat saanud kere üldpikkuse järgi, see on 470 sentimeetrit ehk 4,7 meetrit.
470 on purjetamise olümpiaklass olnud alates 1976. aastast ning alates 1988. aasta olümpiaregatist antakse meestele ja naistele eraldi medalid.
Mõõdud
muuda
| üldpikkus (LOA) | 4700 mm |
| veeliinipikkus (LWL) | 4400 mm |
| suurim laius (B) | 1690 mm |
| süvis | 150 mm / 1066 mm |
| mass | 120 kg |
| eespurje pindala | 3,58 m² |
| suurpurje pindala | 9,12 m² |
| purjede kogupind | 12,7 m² |
| spinnakeri pindala | 13 m² |
| masti pikkus | 6805 mm |
| poomi pikkus | 2650 mm |
| spinnakeripoomi pikkus | 1900 mm |
Purjetajad
muuda
Eestlastest on selles paadiklassis olümpiamängude hõbe- ja pronksmedali võitnud Toomas ja Tõnu Tõniste. Juunioride maailmameistriteks said aastal 2005 Agnes Lill ja Merili Randmaa.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 470 (jahiklass) |
- Rahvusvaheline 470 klassiliit
- EST-20 – Marjaliisa ja Elise Umb
- EST-21 – Henri Tauts ja Marko Pomerants, MeriOn Sailing Team