1954. aasta Guatemala riigipööre

1954. aasta Guatemala riigipööre
	Ameerika Ühendriikide president Dwight Eisenhower koos riigipööret pooldanud riigisekretär John Foster Dullesiga
Toimumisaeg	18.–27. juuni 1954 ; (1 nädal, 3 päeva)
Toimumiskoht	Guatemala
Tulemus	riigipööre õnnestus Jacobo Árbenz kukutati; Guatemala revolutsioon lõppes; võimule tuli sõjaväehunta;
Osalised
Guatemala Guatemala relvajõud;	Mässulised Guatemala relvajõud (osaliselt) ; Toetus ; Ameerika Ühendriigid; CIA;
Väejuhid või liidrid
Jacobo Árbenz ; Carlos Enrique Díaz de León	Carlos Castillo Armas ; Dwight Eisenhower ; Allen Dulles
Jõudude suurus
5000 sõdurit ; 2500 tsiviilisikut	480 mässulist ; Mõned lennukid
Kaotused
2+ hukkunut ; 1+ vangistatut ; 1 hukkunud kaubalaev	113 hukkunut ja vangistatut ; 60 arreteeritut (El Salvadoris) ; Mõni allalastud lennuk

1954. aasta Guatemala riigipööre (koodnimega operatsioon PBSuccess) oli Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuuri (CIA) salaoperatsioon, millega kukutati demokraatlikult valitud president Jacobo Árbenz ning lõpetati 1944. aastal alanud Guatemala revolutsioon. Ametisse pandi Carlos Castillo Armasi sõjaväediktatuur, millele järgnes veel mitu USA-meelset diktaatorit.

Guatemala revolutsioon oli alanud 1944. aastal, kui rahvaülestõusuga kukutati Jorge Ubico sõjaväediktatuur. Esimestel demokraatlikel valimistel sai presidendiks Juan José Arévalo. Arévalo tegi teoks palju reforme: kehtestati alampalk ja kõikidele kodanikele valimisõigus. Guatemalast sai tema juhtimisel demokraatlik riik. 1951. aastal sai presidendiks Árbenz, kes andis maareformiga maa talupoegadele. Guatemala revolutsioon Ameerika Ühendriikidele ei meeldinud, kuna külma sõja kontekstis kardeti, et kommunism jõuab veel ühte riiki. Ameerika Ühendriikide pahameel kasvas veelgi, kui Árbenz legaliseeris kommunistliku Guatemala Töölispartei. Guatemala areng olid suuresti mõjutanud piirkonnas tegutsevat Ameerika Ühendriikide puuviljaettevõtet United Fruit Company (UFC), mille esindajad hakkasid Ameerika Ühendriikide valitsuse juures Guatemala võimupöörde kasuks lobitööd tegema. 1952. aastal andiski Ameerika Ühendriikide president Harry Truman rohelise tule operatsioonile PBFortune, mille eesmärgiks oli Árbenz kukutada. Operatsioon jäeti kiiresti katki ning asendati operatsiooniga PBSuccess.

1952. aastal valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks Dwight Eisenhower, kes lubas kommunismivastast võitlust intensiivistada. Tema valitsuse kõrgetel ametnikel John Foster Dullesil ja Allen Dullesil olid UFC-ga tihedad sidemed. Peale selle nägi Ameerika Ühendriikide administratsioon Árbenzi nõunike ja kommunistide vahelisi sidemeid tegelikest tihedamatena. Augustis 1953 andis Eisenhower operatsioonile PBSuccess rohelise tule. CIA poolt relvastatud, rahastatud ja treenitud 480-mehelist üksust juhtis Carlos Castillo Armas. Enne riigipööret proovis USA Guatemalat rahvusvahelisel areenil kritiseerida ja isolatsiooni jätta. Castillo Armasi väed tungisid Guatemalasse 18. juunil 1954, neid saatis tugev psühhosõjaline abi (üles seati enda raadiokanal, kust lasti valitsusvastast propagandat ning kajastati sündmusi mässuliste perspektiivist). Peale selle korraldati Guatemala linnale õhulööke ja kogu riigile mereblokaad. Tegelikult läks sissetunginutel sõjaliselt kehvasti ning enamik nende pealetungidest luhtus. Sellest hoolimata andsid Guatemala relvajõud alla, kuna psühhosõda oli hästi toiminud ning kardeti Ameerika Ühendriikide sissetungi. Árbenz üritas viimasel hetkel hakata tsiviilelanikkonda režiimi kaitseks relvastama, kuid kui seegi luhtus, astus ta 27. juunil tagasi. Kümme päeva hiljem, pärast San Salvadorist toimunud läbirääkimisi, sai Castillo Armasest uus riigipea.

Rahvusvaheliselt mõisteti riigipööre laialdaselt hukka, kuna seda nähti Guatemala demokraatia surmapäevana. Ladina-Ameerikas süvenes USA-vaenulik avalik arvamus. CIA proovis riigipööret tagantjärele õigustada operatsiooniga PBHistory, mille raames otsiti Guatemalast tõendeid Nõukogude Liidu tegevuse kohta, kuid kuna tõendeid ei leitud, loeti operatsioon ebaõnnestunuks. Castillo Armas kehtestas võimule saades diktatuuri, keelustas opositsiooniparteid, vangistas ja piinas dissidente ning võttis tagasi revolutsiooniga tehtud reformid. Järgnes peaaegu 40 aastat kestnud kodusõda, milles vasakäärmuslikud mässulised võitlesid USA-meelse valitsuse vastu, mille kuritegude hulka kuulus ka maiade genotsiid.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda

"The Original Fake News Network" (inglise keeles)
Operatsiooniga seotud dokumendid (inglise keeles)

Kirjandus muuda

Shea, Maureen E (2001). Standish, Peter (toim). Culture and Customs of Guatemala. Culture and Customs of Latin American and the Caribbean. London: Greenwood Press. ISBN 0-313-30596-X.
Shillington, John (2002). Grappling with Atrocity: Guatemalan Theater in the 1990s. Fairleigh Dickinson University Press. ISBN 978-0-8386-3930-6.