Vikipeedia

1931. aasta Soome kuiva seaduse referendum

29. ja 30. detsembril 1931 toimus Soomes referendum kuiva seaduse jätkumise üle. Valijatelt küsiti, kas nad pooldavad 1919. aastal sisse seatud kuiva seaduse jätkumist.

Sarnaselt teiste Põhjamaadega peale Taani, oli ka Soomes 19. sajandi lõpus/20. sajandi alguses tugev karskusliikumine. Vene tsaaririigi ajal oli Soome Suurvürstiriik proovinud neli korda sisse seada kuiva seadust, kuid tsaari vastuseisu tõttu ei saanud see teoks. Peale Soome iseseisvumist kehtestati aga ühe riigi esimese seadusena 1. juunil 1919 kuiv seadus. Kuiv seadus tõi aga Soomes kaasa kuritegevuse kasvu - suurenes alkoholi smuugeldamine ja muu vägivaldne kuritegevus (1922–1926 sooritati Soomes isikuvastaseid kuritegusid 10 korda rohkem kui Rootsis ja Suurbritannias)[1], mispeale avalik arvamus pöördus kuiva seaduse vastu.

Referendumil oli kolm valikut – 1) kuiva seaduse jätkamine, 2) nõrkade alkohoolsete jookide lubamine või 3) kuiva seaduse lõpetamine. Meestel ja naistel olid erinevat värvi valimissedelid.

Referendumi ajal oli Soomes 1 752 315 valimisõiguslikku inimest (815 529 meest ja 936 786 naist). Valimas käis 777 885 inimest (44,39%), kellest 429 025 olid mehed (52,61%) ja 348 860 naised (37,2%). Kehtetuid sedeleid oli 3476 (0,45%).

Lään[2] Kuiva seaduse jätkumine Nõrkade jookide lubamine Kuiva seaduse lõpetamine
Mehed % Naised % Kokku % Mehed % Naised % Kokku % Mehed % Naised % Kokku %
Uusimaa 12 244 17,00 15 728 19,58 27 972 18,36 707 0,98 747 0,93 1 454 0,95 59 058 82,01 63 836 79,49 122 894 80,68
Turu ja Pori 12 182 20,79 13 559 28,74 25 741 24,33 855 1,46 594 1,26 1 449 1,37 45 566 77,75 33 025 70,00 78 591 74,30
Ahvenamaa 39 1,23 43 1,25 82 1,25 12 0,38 12 0,35 24 0,36 3 109 98,39 3 373 98,40 6 472 98,39
Häme 13 323 28,37 16 085 42,06 29 408 34,52 817 1,74 658 1,72 1 475 1,73 32 817 69,89 21 502 56,22 54 319 63,75
Viiburi 17 519 21,45 20 815 33,15 38 334 26,54 1 063 1,30 939 1,50 2 002 1,39 63 087 77,25 41 041 65,36 104 128 72,08
Mikkeli 5 245 20,52 5 659 35,10 10 904 26,16 489 1,91 351 2,18 840 2,02 19 829 77,57 10 111 62,72 29 940 71,83
Kuopio 8 195 18,76 8 411 30,97 16 606 23,44 680 1,56 573 2,11 1 253 1,77 34 803 79,68 18 174 66,92 52 977 74,79
Vaasa 20 741 36,04 23 348 50,10 44 089 42,34 835 1,45 603 1,29 1 438 1,38 35 967 62,50 22 648 48,60 58 615 56,28
Oulu 12 014 31,78 12 019 46,96 24 033 37,91 575 1,52 437 1,71 1 012 1,60 25 219 66,70 13 138 51,33 38 357 60,50
Kokku 101 502 23,77 115 667 33,29 217 169 28,04 6 033 1,41 4 914 1,41 10 947 1,41 319 455 74,82 226 838 65,29 546 293 70,54

Kuiva seaduse jätkumist toetati rohkem maapiirkondades, suuremad linnad toetasid suurelt seaduse lõpetamist (Helsingi 81,76%, Turu 81,06%, Viiburi 81,80%, Tampere 63,40%, Kuopio 72,63%, Vaasa 84,47%, Oulu 67,94%, Pori 73,20%). Referendumi tulemusena lõpetati kuiv seadus veebruaris 1932 parlamendi hääletusega ja avati riiklik kauplustekett Oy Alkoholiliike Ab (Alko), millele kuulus alkohoolsete jookide impordi, ekspordi, tootmise ja müügi ainuõigus. 5. aprillil 1932 kell 10 avati üle Soome Alko kauplused, pannes nii aluse soomlastele tuttavale numbrikombinatsioonile "5-4-3-2-1-0".[3][4]

Viited muuda

  1. ↑ "Soome keeluseaduse jäänuk püsib". Eesti Päevaleht. Vaadatud 11. detsembril 2023.
  2. ↑ "XXIX VAALITILASTO - KIELTOLAKIÄÄNESTYS VUONNA 1931" (PDF). Soome statistikaamet. Helsinki. 1932.
  3. ↑ "543210 JOOMA! Soomes lõppes 90 aasta eest „kuiv seadus"". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 11. detsembril 2023.
  4. ↑ "5-4-3-2-1-0: History of Alko". Alko. Vaadatud 11. detsembril 2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1931._aasta_Soome_kuiva_seaduse_referendum&oldid=6552514"