10 protsendi müüt
10 protsendi müüt on levinud väljamõeldis, eksiarvamus, mille kohaselt kasutab inimene vaid kümmet protsenti oma ajust. Kuulujutu eri variantides võidakse kümne protsendi asemel mainida ka näiteks viit või ühte protsenti. Mõnes variandis kaasneb sellega aju funktsioonide tugev lokaliseeritus.
PET- ja fMRI-uuringud näitavad selgelt, et suurem osa ajust ei ole kasutamata. Kuigi mõne lihtsama tegevusega võib kaasneda aktiivsus üksnes mõnes väikeses ajupiirkonnas, kaasneb keerukamate tegevustega aktiivsus paljudes aju osades. Päeva jooksul ette võetud tegevuste vältel kasutab inimene peaaegu kogu aju, kuigi mitte korraga.
Võimalikud allikad
muudaVäljamõeldise päritolu pole täpselt teada. Oletatakse, et see tekkis vääriti mõistetud või esitatud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse uuringutest, milles leiti et vaid umbes 10% aju neuronitest on korraga aktiivsed. Sellest avastusest aga ei tulene, et kui enam neuroneid oleksid aktiivsed, oleks inimene intelligentsem. Sellise järelduse vastu kõnelevad kaks fakti. Esiteks kaasneb neuronite kõrgema aktiivsusega insult. Teiseks näitavad empiirilised uuringud, et intelligentsemate inimeste ajud on tegelikult samu probleeme lahendades vähemaktiivsed.
On võimalik, et väärtõlgendus põhineb Karl Lashley töödel 1920. aastatest. Lashley püüdis avastada mälu asukohta ajukoores. Ta õpetas rotte labürinti läbima ning seejärel mõõtis, kui hästi nad tulid toime, kui neil osa ajukoort eemaldati. Lashley avastas, et mälu paikneb kõikjal ajukoores ning et iga ajukoore osa eemaldamine põhjustab probleeme mäluga. Seda võrdlemisi selget tulemust esitati ka nii, et rotid said hakkama väga hästi, kuni neil oli alles vaid 10 protsenti ajust. Lashley ei väitnud seda kunagi; samuti ei eemaldanud ta kordagi 90% ajust.
Veel üks võimalikke 10 protsendi müüdi allikaid on 19. sajandi pseudoteadus frenoloogia. Selle põhieelduste kohaselt on igal ajupiirkonnal oma funktsioon, mida on võimalik hinnata kolba kuju alusel.
Võimalik tähendus
muudaSeda eksiarvamust propageerivad paljud New Age'i liikumised. Väidetakse, et "kasutamata" 90 protsendis ajus peituvad telepaatia, telekinees, ekstrasensoorne taju ja muud imevõimed. See on aga loogiline eksijäreldus (argumentum ad ignorantiam). Isegi kui ajus oleks täiesti kasutamata piirkondi (mida aga ei ole), ei järelduks sellest, et nendes peituvad imevõimed.
Eksiarvamust on võimalik mõista ka ülekantud tähenduses ning sel juhul võib seda pidada tõeseks. Võib väita, et enamik inimesi kasutab üksnes murdosa oma aju kognitiivsest potentsiaalist (sõltumata aktiivsete neuronite hulgast). On arvukalt kultuurilisi praktikaid, mis võimaldavad inimestel oma aju kognitiivset potentsiaali paremini kasutada, näiteks haridus, lugemine, probleemilahendamine, kriitiline mõtlemine jne.
Variandid
muudaKõige levinumas variandis väidab müüt, et teadlased on ammu kindlaks teinud selle, et inimesed kasutavad üksnes 10 protsenti oma ajust. Teise variandi kohaselt on üksnes 10 protsenti aju funktsioonidest avastatud ja kaardistatud. Kolmanda variandi kohaselt jaguneb aju selgeteks osadeks: 10 teadlikku protsenti ja 90 protsenti, milles paikneb alateadvus.
Müüdi propageerijad
muudaÜks ilmselt suurimat mõju omanud kümne protsendi väljamõeldise kordusi esineb Dale Carnegie algselt 1936. aastal ilmunud raamatus "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi." Sageli omistatakse Albert Einsteinile ütlus, et "me kasutame vaid kümmet protsenti oma ajust". Psühholoog William James kirjutas 1908. aastal: "Me kasutame üksnes väikest osa oma mentaalsetest ja füüsilistest võimetest."
Müüdile on tuginenud näiteks: