Štokmani gaasimaardla

Štokmani gaasimaardla (vene keeles Штокмановское месторождение) on Barentsi meres 600 kilomeetrit Koola poolsaarest põhja pool asuv gaasileiukoht, mille Venemaa lootis esialgu tarvitusele võtta 2013.–2015. aastal. Gaasiväli on üks maailma suuremaid, selle varusid hinnatakse 3,8 triljonile kuupmeetrile.

Štokmani maardla asukoht

Venemaa gaasiliidu juht Valeri Jazev on tunnistas 2008. aasta sügisel, et seoses globaalse finantskriisiga võib maardla kasutuselevõtt lükkuda plaanitust hilisemale ajale. 2010. aasta veebruaris teatas Gazprom seoses nõudluse vähenemisega Euroopas ja kildagaasi võidukäiguga Ameerika Ühendriikides, et lükkab Štokmani maardla tarvituselevõtu edasi 2016. aastasse.

Maardla avastati 1988. aastal ja nimetati saksa päritolu nõukogude geofüüsiku Vladimir Štokmani järgi. Arendamist takistasid ekstreemsed arktilised tingimused ja sügav meri (enam kui 300 meetrit).

Štokmani gaasi kavatseti esialgu müüa veeldatud kujul USA turule. Hiljem teatas Gazprom, et suurem osa müüakse hoopis Euroopasse, transpordiks kasutatakse Nord Streami torujuhet. Veeldatud gaasi tootmist kavatseti uue plaani järgi alustada 2014. aastal, rajades selleks tehase Murmanskist 100 kilomeetrit kirdes asuvasse Teribjorka külasse. Seoses nõudluse vähenemisega maailmaturul on tehase rajamine muutunud küsitavaks.

Štokmani leiukoha arendamiseks on kavatsetud kasutusele võtta ujuvtuumaelektrijaam.

Maardla gaasitootmisõigused kuuluvad Gazpromi tütarettevõttele Sevmorneftegaz.

Infrastruktuuri ehitamise ja opereerimisega tegelev ettevõte on Shtokman Development AG, milles Gazpromil on 51% osalus, 25% kuulub Prantsusmaa ettevõttele Total ja 24% Norra Statoilile. Venelastel endil pole maardla arendamiseks avameretehnoloogiat. Vähemusosanikud on aga kohustatud oma osaluse 25 aasta möödumisel maardla tootmiskõlbulikkuse saavutamisest Gazpromile loovutama.

Välislingid

• Штокмановский проект Gazpromi kodulehel