Šėta on alev Leedus Kėdainiai rajoonis, Šėta valla halduskeskus. Alev asub Obelise jõe kaldal.

Šėta

leedu Šėta
poola Szaty

Coat of arms of Šėta.svg
Šėta vapp

Elanikke 935 (2011)[1]

Koordinaadid 55° 17′ N, 24° 15′ E
Šėta (Leedu)
Šėta

Šėtas on gümnaasium, kultuurimaja ja raamatukogu. Alevis on metskond, seal valmistatakse juustu. Vaatamisväärsusteks on aastal 1782 valminud katoliku kirik ja aastal 1824 valminud kabel alevi surnuajal. Alevis on sündis Vytautas Andziulis, kes juhatas Nõukogude perioodil põrandaalust trükikoda.

AjaluguRedigeeri

Aastail 1362 ja 1367 rüüstasid Šėta ümbruskonda ristisõdijad. XIV sajandil asusid sinna elama karaiimid. XV sajandil rajati Šėta mõis. Asulat on kirjalikult esmamainitud 1492. aastal. Aastal 1499 ehitati alevisse esimene kirik. Põhjasõja ajal rüüstasid alevit rootslased.[2]

Aastal 1777 avati Šėtas kihelkonnakool. XIX sajandil võtsid sealsed elanikud osa ülestõusudest tsaarivõimude vastu. Aastal 1892 laastas alevit tulekahju. Tsaariajal oli alevi venekeelne nimi Шаты.[3]

XX sajandi alguses oli alevis kõrts, jõel asus vesiveski. Esimese maailmasõja eel avas sealne mõisnik alevis kangavabriku. Aastal 1915 toimus alevi all lahing Saksa ja Vene vägede vahel, selle käigus põles pea kogu alev maha. Alev põles ka Teise maailmasõja ajal. Nõukogude ajal oli Šėta kohaliku kolhoosi keskasulaks, ka avas Kėdainiai piimakombinaat alevis tsehhi, kus hakati valmistama juustu.

PilteRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. [1]
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2008. Vaadatud 25. mail 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. Шаты. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 5 (Таарджалъ — Яя). СПб, 1885, 774 lk.

VälislingidRedigeeri