Ökosotsiaaltöö
Ökosotsiaaltöö ehk roheline sotsiaaltöö on holistiline lähenemisviis sotsiaaltöös, mis keskendub jätkusuutlikkusele.
Lähenemine võtab arvesse, et sotsiaaltööd tehakse lisaks sotsiaalsele keskkonnale ka ökoloogilises keskkonnas ning selle teadmisega arvestatakse sotsiaaltöö sekkumiste planeerimisel ja elluviimisel.[1]
Ökosotsiaaltöö põhimõtted muuda
Ökosotsiaaltöö üheks lähtepunktiks on ka, et inimese tervis ja heaolu sõltub otseselt looduskeskkonna tervisest ja heaolust.[2] Ökosotsiaaltöö eeldab mõttemuutust, liikumist antropotsentrilisest ehk inimesekesksest sotsiaaltööst ökotsentrilise lähenemise suunas, kus inimest nähakse lihtsalt ühe osana loodusest. Ökosotsiaaltöös otsitakse uusi tegutsemisviise, üheks võimaluseks on toetada inimese võimekust end ise aidata, toetada tema panustamist kogukonnaliikmena eelistades seejuures keskkonnahoidu soodustavaid tegevusi.[1]
Inimeste vajadust elada eetilisel ja jätkusuutlikul viisil tuleb rahuldada väärtustades võrdsust, sotsiaalset kaasatust, ressursside õiglast jaotamist ja õigustele põhinevat lähenemist.[3]
Ökosotsiaaltöös on üks sotsiaaltöö olulisi ülesandeid keskkonnakriisidele reageerimine, seejuures ollakse kriitilised kasvule suunatud majandusmudeli suhtes[3].
Keskkonnakriis ja sotsiaaltöö muuda
Maailm seisab silmitsi mitmete keskkonnakriisidega, nii looduslike kui ka inimtekkelistega. Kriiside sagedus ja kahju, mida need inimestele, sotsiaalsetele süsteemidele, teistele elusolenditele ja füüsilisele keskkonnale põhjustavad, on aina suurenemas. Sotsiaaltöötajad on sageli seotud kriisidele reageerimisega, pakkudes inimestele ja kogukondadele nii praktilist kui ka psühhosotsiaalset abi.[3]
Eestis pole sotsiaaltöötajad keskkonnakriisi mõjudega nii otseselt pidanud kokku puutuma.[4]
Transdistsiplinaarsus muuda
Keskkonnakriisiga edukalt toimetulekuks tuleb tegutseda transdistsiplinaarsetes meeskondades, kus ei tööta lihtsalt erinevate distsipliinide esindajad koos ühes meeskonnas, vaid ühtlasi kujundab see koostöö ümber neid distsipliine, mis tegevuses osalevad.[1]
Ökosotsiaalne üleminek (ingl ecosocial transition) on ökosotsiaaltööst oluliselt laiem mõiste, mis ei hõlma vaid sotsiaaltööd, vaid kogu ühiskonna- ja majandusmudeli muutmise vajadust.[5] Sotsiaaltöötajate panus on siin endiselt olulise tähtsusega, kuna nemad on need, kes seisavad kõige haavatavamate inimrühmade huvide eest ja teevad nende hääle kuuldavaks. Sotsiaaltöötajad on seega ka need, kes seisavad selle eest, et kõigi inimeste õigused oleks muutuste protsessis võrdselt tagatud.[1]
Ökosotsiaaltöö teemalist lisalugemist muuda
Ökosotsiaaltööst on mitmeid raamatuid kirjutanud Sitrlingi Ülikooli sotsiaaltöö professor Lena Dominelli.[6][3]
Eesti keeles kirjutas ökosotsiaaltööst 2022. aastal ajakiri Sotsiaaltöö, kus ilmus intervjuu Jyväskülä Ülikooli professori Aila-Leena Matthiesiga.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Nuudi, Kairiin (11. aprill 2022). "Ökosotsiaaltöö juhatab teed jätkusuutlikumasse tulevikku". ajakiri Sotsiaaltöö. Tervise Arengu Instituut. Vaadatud 20. septembril 2023.
- ↑ "ÖKOSOTSIAALTÖÖ – SOTSIAALTÖÖ OLEVIK JA TULEVIK". Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon. 1. september 2022. Vaadatud 20. septembril 2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Dominelli, Lena (2020). The Routledge Handbook of Green Social Work (inglise). Routledge.
- ↑ Linno, Merle (8. märts 2022). "Mõeldes sotsiaaltööpäevale". ajakiri Sotsiaaltöö. Tervise Arengu Instituut. Vaadatud 20. septembril 2023.
- ↑ Matthies, Aila-Leena; Närhi, Kati (2019). The Ecosocial Transition of Societies. The contribution of social work and social policy (inglise). Routledge. ISBN 9780367152208.
- ↑ Dominelli, Lena (2017). Green Social Work – From Environmental Crises to Environmental Justice (inglise). Cambridge: Polity.
Välislingid muuda
Roheline sotsiaaltöö, keskkonna olukorra halvenemine ja sotsiaaltöö väljakutsed Prof Lena Dominelli ettekanne 14. septembril 2022 ajakirja Sotsiaaltöö 25. sünnipäeva konverentsil.