Õueala on jalakäijate ja masinate samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liiklusmärkidega.[1]

Õueala liiklusmärk

Õueala kiiruse piiramiseks on paigaldatud künnised ehk "lamavad politseinikud" ja on tehtud tõkestavaid kurve. Võivad esineda tee tekstuurilised muutused kiiruse vähendamiseks.

Ajalugu muuda

Õueala liiklus Euroopas on olnud edukalt kasutuses juba mitu aastakümmet. Alguse sai õueala kasutus Euroopas Hollandist Delftist. Põhja-Ameerikas on õueala liiklusõnnetuste ja kiiruse ületamise probleemide tõttu alles hiljuti kasutusele võetud.


Eestis[2] muuda

Õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit. Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.

  1. Jalakäija tohib liikuda ja laps mängida kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada.
  2. Mootorsõiduki kiirus õuealal ei tohi ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 6 lubatud sõidukiirust.
  3. Juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk seisma jätta.
  4. Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.
  5. Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit. Seda tohib teha ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

Viited muuda

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2017. Vaadatud 9. veebruaril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. https://www.riigiteataja.ee/akt/13335732

Välislingid muuda