Vikipeedia

Olusegun Obasanjo

Nigeeria poliitik

Olusegun Mathew Okikiola Aremu Obasanjo [ol'ušegun ob'assandžo] (joruba keeles Oluṣẹgun (Olúṣẹ́gun) Mathew Okikiọla Arẹmu Ọbasanjọ (Ọbásanjọ́); sündinud 5. märtsil 1937 Abeokutas) on Nigeeria endine poliitik ja sõjaväelane, Nigeeria president aastatel 1976–1979 ja 1999–2007.

Obasanjo
Olusegun Obasanjo Brasiilias 6. septembril 2005

Ta on endine kindral, rahvuselt joruba (egba) ja usutunnistuselt kristlane (baptist). Teda peetakse mõõdukalt demokraatlikuks.

Elulugu muuda

Olusegun Obasanjo kasvas üles Owus praeguses Oguni osariigis kristlikus perekonnas. Tema eesnimi tähendab 'Jumal on võidukas'.

Aastal 1958 astus ta vabatahtlikult Nigeeria sõjaväkke, kus ta tegi pärast ohvitseride väljaõppe läbimist Suurbritannias Aldershotis kiiresti ohvitserina karjääri. Õppimise käigus käis ta ka Indias ja Ghanas. Aastatel 1960–1961 viibis ta ÜRO vägede koosseisus Sairis (tollal Kongo Vabariik, praegu Kongo DV).

Aastatel 1967–1970 osales ta valitsusvägede poolel Biafra sõjas (Nigeeria kodusõjas), kus osutus heaks komandöriks. Ta vallutas Owerri linna lahingus, millega sõda lõppes. 3. merejalaväediviisi komandörina oli ta nende hulgas, kes jaanuaris 1970 võtsid vastu Biafra alistumise.

Tegevus huntas 1975–1979 muuda

 
Obasanjo aastal 1978
 
Obasanjo koos USA presidendi Jimmy Carteriga Lagoses 1978

Pärast Murtala Muhammadi veretut sõjaväelist riigipööret 29. juulil 1975 oli ta valitsusjuhi asetäitja (rahvusliku sõjaväevalitsuse aseesimees). Ta ei osalenud küll riigipöördes, kuid toetas seda.

13. veebruaril 1976 tegi kolonel Dimka oma pooldajatega riigipöördekatse. Taheti tappa riigi juhtkond, kuid õnnestus tappa ainult Murtala Muhammad. Obasanjo asemel tapeti eksikombel üks kolonel. Atentaat õnnestus ihukaitse vähesuse tõttu Muhammadi valitsemisajal. Et ka riigi kolmas mees, sõjaväe staabiülem kindral Theophilus Danjuma jäi tapmata, siis riigipööre ebaõnnestus. Riigipöörajatel jäid üle võtmata ka sideliinid, kuigi nad hõivasid raadiojaama ning edastasid oma teate. Obasanjol ja Danjumal õnnestus sisse seada käsuliin ja taastada turvalisus Lagoses, nii et nad said kontrolli enda kätte tagasi. Samal päeval sai kindral Obasanjost Ülemsõjaväenõukogu otsusega rahvusliku sõjaväevalitsuse esimees ja president. Obasanjo viis läbi reforme, sealhulgas parandas haldust ning valmistas ette võimu üleminekut tsiviilvalitsusele (ta koostas uue põhiseaduse, millega rajati Nigeeria II vabariik). Uus põhiseaduse eelnõu avaldati 1976. aastal ning 1977. aastal tuli kokku põhiseaduse assamblee, mis kinnitas 1979. aastal USA põhiseaduse eeskujul rajaneva põhiseaduse (see nägi ette presidendi ning Esindajatekojast ja Senatist koosneva Rahvuskogu). Nüüd sai korraldada kohalikud valimised ja seejärel üleriigilised valimised.

Murtala Muhammadi ja Obasanjo sõjaväeline režiim lõikas kasu tohututelt naftatuludelt, mis nafta hinna hüppelise kasvu ajal tõusid aastatel 1973/74–1979 350%. See võimaldas massiivset kulutamist, mis oli aga halvasti plaanitud ja koondus linnadesse. Naftabuumile järgnes aastatel 1978–1979 väike langus, kuid tulud suurenesid jälle 1981. aasta keskpaigani. See kasvatas kiiresti inimeste sissetulekut, eriti linnade keskklassil. Sellega kaasnes inflatsioon, eriti tõusid toiduainete hinnad. See edendas industrialiseerimist ja põllumajandustoodangu kasvu. Ülemineku tõttu toidukultuuridele vähenes traditsiooniliste ekspordiartiklite maapähklite, puuvilla, kakaoubade ja palmisaaduste tähtsus ning lakkas lõpuks hoopis. Nigeeria ekspordis sai valdavaks nafta.

Industrialiseerimine, mis oli pärast Teist maailmasõda kuni kodusõjani edenenud aeglaselt, tegi 1970ndatel kiire arenguhüppe, hoolimata infrastruktuuri nõrkusest. Eriti suur oli tarbekaupade, sealhulgas sõidukite, seebi ja puhastusvahendite, karastusjookide, ravimite, õlle, värvide ja ehitusmaterjalide tootmise kasv. Aastatel 1975–1980 investeeriti laialdaselt infrastruktuuri ning levisid riigi ja eraomanike ühisettevõtted. Nigeeria ettevõtlust edendavad määrused 1972. ja 1977. aastal soodustasid kohaliku keskklassi kasvu.

Tehti plaane viia Nigeeria pealinn Lagosest üle riigi keskele Abujasse. Selles sammus nähti vahendit sisemaa tööstuse julgustamiseks ja Lagost lämmatada ähvardava üleasustuse leevendamiseks. Abuja valiti ka sellepärast, et seda ei seostatud ühegi suurema rahvaga.

Kavandati ulatuslikke investeeringuid terase tootmisse. Nõukogude Liidu abiga ehitati välja terasetehas Kogi osariigis Ajaokutas Abuja lähedal. Tagasilöök oli põllumajandusega seotud tööstuse kahanemine. Siiski lasti Maailmapanga abiga käiku ulatuslikud irrigatsiooniprojektid Borno, Kano, Sokoto ja Bauchi osariigis.

Ka haridus arenes kiiresti. Kodusõja alguse ajal oli ülikoole ainult viis, kuid 1975. aastaks oli nende arv kasvanud 13-ni ning varsti rajati veel seitse ülikooli. Aastal 1975 oli ülikoolides umbes 53 000 üliõpilast. Edenes ka alg- ja keskharidus, eriti neis põhjaosariikides, mis olid maha jäänud.

Obasanjo valitsemise ajal toimusid ka poliitilised repressioonid. Näiteks tungiti 18. veebruaril 1978 pärast võime vihastanud plaadi "Zombie" ilmumist sisse Nigeeria muusiku ja ühiskonnategelase Fela Kuti valdustesse Kalakuta Vabariiki ning põletati hooned maatasa (Kalakuta sõda). Felat ja tema perekonnaliikmeid peksti ja vägistati ning Fela ema, ühiskonnategelane Funmilayo Ransome-Kuti, visati aknast välja, mille tagajärjel ta aprillis suri. Tema kirstu viis Fela Kuti tunnistusena repressioonidest Lagose peakasarmu juurde.[1]

Presidentuuride vaheline aeg muuda

1. septembril 1979 andis Obasanjo võimu üle valitud presidendile Shehu Shagarile. Obasanjo oli esimene Aafrika sõjaväeline diktaator, kes vabatahtlikult võimust loobus. Aastal 1983 läks ta sõjaväest erru. Samal aastal kukutasid sõjaväelased Shagari. Obasanjo oli siis juba erus. Ta ei osalenud selles riigipöördes ega toetanud seda avalikult. Ta jäi inimõiguste rikkumiste ja onupojapoliitika kriitikuks.

Aastast 1980 kuni 1990. aastate keskpaigani oli Obasanjol arvukalt rahvusvahelisi ameteid. Muu hulgas oli ta Transparency Internationali nõukogu esimees ning kandideeris ÜRO peasekretäri valimistel 1991. aastal, kuid jäi alla Boutros Boutros-Ghalile.

Aastal 1995 mõisteti ta sõjaväelise diktaatori Sani Abacha ajal inimõiguste rikkumise vastaste väljaastumiste tõttu vandenõu eest eluks ajaks vangi. Rahvusvahelise surve tõttu alandati karistus 15 aastale. Ta vabastati pärast Abacha surma (Abacha suri 8. juunil 1998). Vabanemise järel teatas ta, et on vangis saanud uuestisündinud kristlaseks. See suurendas tema populaarsust Nigeeria lõunaosariikides, mis on valdavalt kristlikud.

1999. aasta valimised muuda

 
Obasanjo 10. mail 2001 Washingtonis
 
Obasanjo koos USA kaitseministri Donald Rumsfeldiga 2001 Pentagonis
  Pikemalt artiklis 1999. aasta Nigeeria presidendivalimised

Demokraatliku Rahvapartei presidendikandidaadina võitis ta ajutise presidendi Abdulsalami Abubakari väljakuulutatud IV vabariigi presidendivalimised, esimesed valimised Nigeerias üle 16 aasta, ja ta vannutati 29. mail 1999 jälle presidendiks. Kõige halvema tulemuse sai ta koduosariigis Ogunis ja mujal Nigeeria edelaosas, kus talle pandi pahaks, et ta andis võimu üle Shagarile ja seega hausadest muslimitele, mitte kellelegi omadest. Seal jäi ta alla ainsale vastaskandidaadile Olu Falaele, kes on samuti kristlasest joruba. Seevastu islamiusulistes põhjaosariikides ja riigi kaguosas oli Obasanjo võidukas. Temast sai esimene tsiviilpresident pärast 16-aastast sõjaväelist võimu. See kuupäev on Nigeerias nüüd riigipüha (demokraatia päev).

Esimene ametiaeg valitud presidendina muuda

Obasanjo esimene samm oli kõikide sõjaväejuhtide errusaatmine ja väljavahetamine. Seejärel saadeti erru kõik ohvitserid, kes olid eelnenud sõjaväelise režiimi ajal olnud poliitilistel ametikohtadel. Neid samme peetakse meetmeteks võimaliku sõjaväelise riigipöörde vastu.

Uus valitsus võttis kohe meetmeid majanduse taaselustamiseks ja võitluseks korruptsiooni vastu. Obasanjo rajas kohe Majandus- ja Finantskuritegude Komisjoni ning seadis selle etteotsa tollase politsei abikomissari Nuhu Ribadu. Tulemused olid vähemalt riigi lähiminevikuga võrreldes lootustandvad. Korruptsioonivastane võitlus tungis inimeste teadvusse ja tekkis ütlus "Ribadu kartus on tarkuse algus". See on parafraas Piibli sõnadest "Issanda kartus on tarkuse algus" (Laulud 111:10).

Keskvõim aga nõrgenes osariikide suhtes. Obasanjo ei saanud otse välja astuda islamiusuliste põhjaosariikide võimukandjate vastu, kes ootasid valitsuse esimest viga, et luua Nigeeria põhjaosas iseseisev riik. Tal tekkisid erimeelsused nii kahekojalise parlamendiga kui ka omaenda Demokraatliku Rahvaparteiga. Partei oli asutatud siis, kui Obasanjo oli vanglas, mistõttu ta ei olnud saanud ise parteid suunata ning parteist oli talle saanud opositsioon. Obasanjo vahetas välja parteiametnikke, kuid rahvuskogu toetust tal ei olnud. Siiski õnnestus tal välja tulla mitmest parlamendiliikmete algatatud tagandamiskatsest ja suruda läbi korruptsioonivastased seadused, samuti saavutada enda ülesseadmine järgmistel presidendivalimistel.

Obasanjo reisis palju välismaal, püüdes parandada Nigeeria halba mainet, mis oli lääneriikides tema eelkäijate tegevuse tagajärjel tekkinud. Ta sai tuntuks hea valitsemise, Aafrika võla üle läbirääkimise ja demokraatia pooldajana. Ta oli kolm korda Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni eesotsas, mõistes hukka valitud valitsuste kukutamise teistes Aafrika riikides.

2003. aasta valimised muuda

  Pikemalt artiklis 2003. aasta Nigeeria presidendivalimised

2003. aasta parlamendivalimistel peegeldus Nigeeria rahva polariseerumine usulisel pinnal. Obasanjo peamine konkurent oli hausa rahvusest endine sõjaväeline diktaator kindral Muhammadu Buhari, kellel oli maa islamiusulise põhjaosa toetus. Hääletamisel esines rikkumisi. Buhari ja endine Biafra riigipea kolonelleitnant Chukwuemeka Odumegwu Ojukwu väitsid, et valimistulemusi võltsiti. Euroopa Liidu, USA organisatsiooni Rahvusvaheliste suhete riiklik demokraatlik instituut ja Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi vaatlejad täheldasid ulatuslikke rikkumisi. Rahutus naftatootmispiirkonnas Nigeri deltas oli Obasanjo partei seletamatult võitnud peaaegu 100% häältest. Ent Rahvaste Ühenduse delegatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia ja Aafrika riikide esindajad (ka mujal Aafrikas oli toimunud sarnaseid valimisi), olid vähem kriitilised. Nad leidsid, et kuigi valimistel esines palju rikkumisi, olid nad siiski põhiosas ausad, ning rikkumised ei olnud nii süstemaatilised, et oleksid saanud mõjutada valimistulemust.

Lõpuks sai Obasanjo uuesti presidendiks 11-miljonilise häältevahega Buhari ees, saades 61,94% häältest. Valimistulemused näitasid Nigeeria kasvavat polariseerumist. Obasanjo võitis ülekaalukalt lõunaosariikides, sealhulgas riigi edelaosas, kuid kaotas märgatavalt toetust põhjaosariikides. Seekordsed valimised erinesid eelmistest siiski selle poolest, et Obasanjo vastaskandidaat Buhari oli põhjaosariiklane, mistõttu oligi ootuspärane väiksem toetus põhjas. Obasanjo võitis rohkemates põhjaosariikides kui Buhari, viimane aga esines hästi kodukohas Kirde-Nigeerias, võites Kano osariigis.

Teine ametiaeg valitud presidendina muuda

 
Obasanjo koos George W. Bushiga 1. juunil 2003 Prantsusmaal

Obasanjo teine ametiaeg oli tõhusam kui esimene. Ta oli suutnud partei oma kontrolli alla saada ning Rahvuskogu toetas teda. Paljude kuberneride korruptsioon paljastati ning mõnda neist jälitati kohtulikult. Samuti tagandati või jälitati ministreid ja muid riigiametnikke. Obasanjo nõudmisel tagandati ka Senati esimees, kes oli ühelt ministrilt vastu võtnud raha eelarve heakskiitmise eest. Kohtu alla läksid ja vallandati mitu mereväeohvitseri ja politseiülem. Viimast süüdistati riigi raha varastamises; raha konfiskeeriti ja ta läks kuueks aastaks vangi. Ka mõned kubernerid tagandati korruptsiooni pärast, kuigi mõned tagandamisotsused tühistati kohtus. Korruptsioonivastase võitluse eest kiideti teda kogu maailmas, kuid ka kritiseeriti valikulisuse pärast, millega see võitlus tabas just tema poliitilisi vastaseid, eirates korruptsiooni oma pooldajate seas. Samuti ei õnnestunud võidelda korruptsiooniga osariikide tasandil samamoodi nagu riigi tasandil. Osariigid ja kohalikud omavalitsused on endiselt täis korruptante.

Obasanjo edendas kohtumõistmist, aktsepteerides valitsusvastaseid kohtuotsuseid, isegi kui need olid kahtlased, ega represseerinud selle eest kohtunikke, nagu oli olnud Nigeeria varasem praktika.

Alates 1987. aastast kestnud üliaeglane majanduskasv (alles 2000. aastaks jõuti 3% majanduskasvuni) asendus Obasanjo ametiaja lõpuks majanduskasvuga 6% aastas, mille põhjuseks oli osalt nafta kallinemine. Valuutareservid kasvasid 2 miljardilt dollarilt 1999. aastal 43 miljardi dollarini 2007. aastal. Ta saavutas välisvõlgade kustutamise 18 miljardi dollari ulatuses. Suurem osa laene oli saadud ja kulutatud mineviku korrumpeerunud ametnike poolt.

Obasanjo kaasas valitsusse tehnokraate ja Nigeeria emigrante, kes kavandasid halduses reforme ning andsid tõhusa panuse riigi majanduse planeerimisse ja arengusse. Areng plaaniti viieks aastaks ette. Kuid reformid ei jõudnud välja osariikide ja kohalike omavalitsuste tasandile, ka mitte osariikides, mida kontrollis tema partei.

Obasanjo majandusmeetmed suurendasid töötust, tõstsid toidukaupade hinda ja korteriüüri ning viisid kontrollimatute investeeringutega erasektorisse energeetikasektori kokkuvarisemise äärele.

Obasanjo presidentuuri ajal murenes Nigeeria ühtsus kiiresti. Alates 2003. aastast on kristliku lõuna ja islamiusulise põhja vahel tugevad pinged.

Obasanjo ei suutnud lahendada politsei ja sisejulgeoleku probleeme. Usuline, etniline ja poliitiline vägivald on kiiresti kasvanud. Aastatel 1999–2003 hukkus selle tagajärjel üle 15 000 inimese.

 
Christopher Murray, Jens Stoltenberg, Bill Gates, Gordon Brown, Olusegun Obasanjo, Fareed Zakaria ja Giulio Tremonti Maailma Majandusfoorumil (World Economic Forum) Davosis Šveitsis 27. jaanuaril 2006.

Aastal 2006 puhkes jälle vägivald riigi põhja- ja idaosa linnades ning algasid rünnakud naftatööstuse vastu Nigeri deltas (naftarahast rohkem osa saada tahtvad kohalikud sissid on rünnanud torujuhtmeid ja võtnud vangi töölisi; aastal 2006 rööviti vähemalt 60 välismaa naftatöölist). Veebruaris 2007 tegi Nigeri Delta Vabastamise Liikumine (Movement for the Emancipation of the Niger Delta (MEND)) avalduse, milles ähvardati sõjaga. Ebaturvalisus ja vandalism tekitasid Nigeri delta piirkonnas 2006. aastal kahju üle 4 miljardi dollari. See on toonud kaasa naftatulude kasvu peatumise ja bensiininappuse. President Obasanjo kutsus ellu sõjaväe löögirühma Joint Task Force, mis viib piirkonnas ellu operatsiooni "Taasta lootus".

Üle saja inimese hukkus pilapildiskandaalile järgnenud vägivallapuhangus.

Oma seitsme võimuaasta jooksul lõpetas Obasanjo kodusõja Libeerias ja hoidis ära riigipöördekatse Togos. Ta hoidis ära Aafrika Liidu usutavuse kaotuse, mis oleks juhtunud, kui organisatsiooni etteotsa oleks valitud Dārfūri kriisiga seotud Sudaani president ‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr. Aafrika Liidu eesotsas olles keeldus ta kolmel korral riigipöördega võimule tulnud valitsusi tunnustamast.

Korruptsioonivastane võitlus muuda

Obasanjo on Transparency Internationali asutajaliige ja osaleb organisatsioonis Extractive Industries Transparency Initiative, mis püüab avalikustada makseid valitsustele tooraine eest. Obasanjo presidentuuri ajal juhtis Nigeeria korruptsioonivastast ametit Nuhu Ribadu. Aastal 2003 alustas Obasanjo koos Transparency Internationaliga korruptsioonivastast kampaaniat. Eesmärk oli tõsta Aafrika suurim naftaeksportija Nigeeria maailma maade hulgas korruptsioonitasemelt tagant kolmandalt kohalt ettepoole.

Kolmanda ametiaja küsimus muuda

2007. aasta aprilli valimistel Obasanjo enam ei osalenud, sest ei tohtinud pärast kahte ametiaega enam kandideerida. Tema pooldajad esitasid põhiseaduse muutmise eelnõu, mis oleks ette näinud kolmanda ametiaja võimaluse. Nende arvates oli see vajalik, et Obasanjo saaks oma reformid lõpule viia; keegi teine selleks võimeline ei olevat. Seda on kinnitanud ka Obasanjo ise. Obasanjo ei avaldanud siiski selget seisukohta, kas ta tahab kolmanda ametiaja võimalust kasutada ja kas ta eelnõud pooldab. Ta lubas oma seisukoha kandideerimise kohta välja öelda alles pärast eelnõu heakskiitmist. Kuigi algatus ei lähtunud Obasanjolt endalt, valmistas selline taotlus paljudele tema võitluskaaslastele pettumuse.[2]

Eelnõu tekitas riigis palju vaidlusi. Endised diktaatorid Muhammadu Buhari ja Ibrahim Babangida ning asepresident Atiku Abubakar, kes samuti soovis presidendikohta ning viitas Aafrika riikidele, kus sarnane põhiseaduseparandus sillutas teed diktatuurile, väljendasid vastuseisu sellele eelnõule. Parlamendi opositsioon oli eelnõu vastu, Obasanjo Demokraatliku Rahvapartei saadikud ja senaatorid aga toetasid seda. Põhjaosariikides arvati, et presidendiks on aeg saada mõnel muslimil. Samalaadsed tunded olid teistes piirkondades, eriti naftarikkas lõunas, kust pole ühtki presidenti tulnud. Vastuseisu väljendasid ka mõned kubernerid, kodanikuõiguste grupid ning isegi mõned usujuhid.

Eelnõu sisaldas ka kolmanda ametiaja lubamist kuberneridele ja plaani riigi naftatulude jaotamiseks.

USA saatkond esines avaldusega, mille kohaselt ametiaegade piirang aitab demokraatiale kaasa ning paljud nigeerlased tunnevad, et põhiseaduse muutmise eelnõud ei ole menetletud ausalt ega läbipaistvalt. Ka ÜRO peasekretär Kofi Annan kritiseeris seda eelnõud. USA luureülem John Negroponte tunnistas USA Senati ees, et kolmas ametiaeg tooks Nigeerias kaasa suure möllu, mis võib vähendada naftatarneid, õhutada separatismi, tuua kaasa suuri põgenikevoogusid ja tekitada ebastabiilsust Lääne-Aafrikas.

Eelnõu läbiminek vajas kahekolmandikulist enamust nii Senatis kui ka Esindajatekojas ning kahe kolmandiku osariikide parlamentide toetust.

16. mail 2006 toimus Senatis hääletus, milles vajalik kahekolmandikuline häälteenamus jäi saavutamata. Eelnõu vastaste sõnul püüti neid altkäemaksuga ja ähvardustega eelnõud toetama sundima. Selleks olevat pakutud miljoneid USA dollareid. Obasanjo on seda süüdistust eitanud. Obasanjo pooldajad tõrjusid diktatuuriohu süüdistusi, viidates sellele, et president valitakse ikkagi valimistel.

Pärast hääletust kokku tulnud Demokraatliku Rahvapartei üleriigilise täitevkomitee ees esinedes nimetas Obasanjo seda hääletust demokraatia võiduks.

2007. aasta valimised muuda

  Pikemalt artiklis 2007. aasta Nigeeria presidendivalimised

2006. aastal registreeris valimiskomisjon valijad ümber, nii et nende arv kasvas 50 miljonilt 61 miljonile. Sealjuures väidavad paljud, et nad ei saanud registreeruda.

Atiku Abubakaril ei lubanud valimiskomisjon kandideerida, viidates korruptsioonisüüdistusele.

Obasanjo toetas valimistel muslimist kandidaati, Katsina osariigi kuberneri Umaru Yar'Aduat, keda peetakse tema käepikenduseks. Yar'Adua võitiski valimised. Valimistel esines arvukalt häälte võltsimist. Opositsioonitegelastele saadeti kaela korruptsiooniuurijaid.

Yar'Adua põhikonkurent oli Muhammadu Buhari.

Pärast presidentuuri muuda

Presidendiametist lahkudes säilitas Obasanjo võimu parteis ja kontrollib partei kandidatuure, et mõjutada valitsuse tegevust, samuti rahavooge. Demokraatlik Rahvapartei nimetas oma põhikirjas Obasanjot "partei südametunnistuseks". Ta on partei volikogu esimees, kellena ta kontrollib ametissenimetamisi ning isegi poliitikat ja strateegiat.

Märtsis 2008 süüdistas parlament Obasanjot selles, et tema ja tema energiaminister sõlmisid kaheksa valitsemisaasta jooksul ilma riigihanketa 2,2 miljardi dollari eest energialepinguid. Selle selgitas välja parlamendikomisjon, mis uurib, miks Nigeeria energeetikasektoris asjad ei edene.

Novembris 2008 nimetas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Olusegun Obasanjo oma erisaadikuks Kongo Demokraatlikus Vabariigis.[3]

Augustis 2021 nimetas Aafrika Liit Olusegun Obasanjo rahu kõrgeks esindajaks Aafrika Sarvel.

Olusegun Obasanjo kabinet (Föderaalne Täitevnõukogu) muuda

Ametikoht Nimi Ametiaeg
President Olusegun Obasanjo 1999–2007
Asepresident Atiku Abubakar 1999–2007
 
Põllumajandus- ja veevarude minister Alhaji Adamu Bello 1999–2007
Kaubandus- ja tööstusminister Aliyu Modibo 1999–2007
Kaitseminister Theophilus Yakubu Danjuma 1999–2003
  Rabiu Musa Kwankwaso 2003–2006
  Thomas I. Aguiyi-Ironsi 2006–2007
Haridusminister Obiageli Ezekwesili 2003–2007
Energiaminister Edmund Daukoru 2003–2007
Keskkonna- ja elamuehitusminister Helen Esuene 2003–2007
Föderaalse pealinnaala haldamise minister Nasir Ahmad el-Rufai 2003–2007
Rahandusminister Adamu Ciroma 1999–2003
  Ngozi Okonjo-Iweala 2003–2006
  Nnenadi Usman 2006–2007
Välisminister Sule Lamido 1999–2003
  Ngozi Okonjo-Iweala 2006
  Joy Ogwu 2006–2007
Tervishoiuminister Tim Menakaya 1999–2001
  ABC Nwosu 2001–2003
  Eyitayo Lambo 2003–2007
Informatsiooni- ja kommunikatsiooniminister Jerry Gana 1999–2003
  Frank Nweke Jr. 2003–2007
Siseminister Mohammed Shata 1999–2003
Justiitsminister Bola Ige 1999–2002
  Kanu Agabi 2002–2003
  Bayo Ojo 2003–2007
Tööminister Hassan Muhammed Lawal 2003–2007
Kaevanduste ja terase arengu minister Lesley Obiorah 2003–2007
Teadus- ja tehnoloogiaminister Pauline Tallen 1999–2003
  Isoun Turner 2003–2007
Transpordiminister Kema Chikwe 1999–2001
  Ojo Maduekwe 2001–2003
  Precious Sekibo 2003–2007
Turismi-, kultuuri- ja rahvusliku orientatsiooni minister Ojo Maduekwe 1999–2001
  Babalola Borisade 2006–2007
Tööde- ja elamuehitusminister Tony Anenih 1999–2003
  Isaiah Balat 1999–2000
Noorsoo arengu minister S. A. Jakanda 2003–2007
Naiste asjade minister Maryam Ciroma 2003–2007

Teised ametnikud muuda

Ametikoht Nimi Ametiaeg
Personaliülem Kindralmajor Abdullahi Mohammed 1999–2007
Rahvusliku julgeoleku nõunik Kindralleitnant Aliyu Mohammed 1999–2006
Avalike suhete juht Onyema Ugochukwu 1999–2006
Pressisekretär Doyin Okupe 1999–2002
  Oluremi Oyo 2002–2007
Nigeri Delta Arengu Komisjoni esimees Onyema Ugochukwu 2000–2004
  Samuel Edem 2005–
Plaanikomisjoni esimees Abdullahi M. Wali 2003–2007
Spordikomisjoni esimees Bala Bawa Ka'oje 2003–2007

Isiklikku muuda

Obasanjo esimene abikaasa Oluremi Obasanjo (Remi Obasanjo) kirjutas oma elust Olusegun Obasanjoga raamatu "Bitter-Sweet: My Life With Obasanjo", mis ilmus 2008. aastal.

Tema abikaasa Lynda Obasanjo tapeti aastal 1987, kui relvastatud mehed käskisid tal autost väljuda ja haavasid teda surmavalt, sest ta ei liikunud küllalt kiiresti.

Hiljem abiellus Obasanjo Stellaga, kes suri 2005. aastal pärast kosmeetilist operatsiooni.

Obasanjo arvukad lapsed elavad Nigeerias, USA-s ja Suurbritannias.

Obasanjo elab praegu Ado-Odo/Ota omavalitsusalal.

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. ↑ Randall F. Grass: Fela Anikulapo-Kuti: The Art of an Afrobeat Rebel The Drama Review: TDR > Vol. 30, No. 1 (Spring, 1986), pp. 131–148
  2. ↑ Peter Eigen: "„Schon viel erreicht“ Korruptionsbekämpfer Eigen über Nigeria" Der Tagespiegel, 20. aprill 2007
  3. ↑ "Ban appoints envoy as UN aid convoy reaches rebel-held town in DR Congo" UN News Centre

Välislingid muuda

Eelnev
Joseph Edet Akinwale Wey 		Nigeeria asepresident
28. juuli 1975 – 13. veebruar 1976 		Järgnev
Shehu Musa Yar'Adua
Eelnev
Murtala Mohammed 		Nigeeria president (Nigeeria Föderaalse Sõjaväevalitsuse juht)
13. veebruar 1976 – 1. oktoober 1979 		Järgnev
Shehu Shagari
Eelnev
Abdulsalami Abubakar 		Nigeeria president
29. mai 1999 – 29. mai 2007 		Järgnev
Umaru Musa Yar'Adua
Eelnev
Joaquim Chissano 		Aafrika Liidu esimees
2004–2006 		Järgnev
Denis Sassou-Nguesso
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Olusegun_Obasanjo&oldid=6244069"