1977

See artikkel räägib aastast; muude asjade kohta vaata lehekülge 1977 (täpsustus)

---

Sündinud 1977 • Surnud 1977 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1973 | 1974 | 1975 | 1976 | 1977 | 1978 | 1979 | 1980 | 1981 | ► | ►►

1977. aasta (MCMLXXVII) oli 20. sajandi 77. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 1. jaanuar – Prahas asutati kodanikuõiguste eest võitlejate grupp Harta 77.
• 13. jaanuar – Almatõs kukkus umbes 3 km enne lennuväljale jõudmist mootoripõlengu tõttu alla Aerofloti lennuk Tu-104, kõik 90 pardal viibinut said surma.
• 18. jaanuar – avastati leegionärihaigust tekitav bakter.
• 18. jaanuar – Austraalias Sydney lähedal Granville'is leidis aset Austraalia suurim Granville'i rongiõnnetus, milles hukkus 83 inimest.
• 19. jaanuar – Miamis sadas ainus kord linna ajaloos lund.
• 20. jaanuar – USA presidendiks sai Gerald Fordi järel Jimmy Carter.
• 21. jaanuar – USA president Jimmy Carter andis armu Vietnami sõtta mobiliseerimisest kõrvalehoidjatele.

Veebruar

• 7. veebruar – startis Nõukogude kosmoselaev Sojuz 24.

Märts

• 4. märts – Rumeenias oli maavärin, milles hukkus umbes 1500 inimest.
• 27. märts – toimus ajaloo raskeim lennuõnnetus: Tenerife saarel Los Rodeoses põrkasid kokku kaks lennukit Boeing-747, hukkus 575 inimest.

Aprill

• 4. aprill – lennufirma Southern Always lennuk Douglas DC-9 üritas mõlema mootori ülesütlemise tõttu hädamaandumist kaherealisel autoteel USA Georgia osariigis Hope'is. 85 pardal olnud inimesest hukkus 62 ja lisaks 8 inimest, kes viibisid autoteel.

Mai

• 7. mai – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Prantsusmaa lauluga "L'Oiseau Et L'Enfant".
• 23. mai – teatati bakterite kasutamisest insuliini valmistamiseks laboris.
• 25. mai – esilinastus film "Tähtede sõda: osa IV – Uus lootus".

Juuni

• 5. juuni – Seišellidel toimus riigipööre, presidendiks sai France-Albert René.
• 5. juuni – müügile tuli esimene praktiline personaalarvuti Apple II.
• 15. juuni – Hispaanias olid esimesed demokraatlikud valimised üle 41 aasta.
• 27. juuni – Djibouti iseseisvus.

Juuli

• 5. juuli – Pakistanis toimus sõjaväeline riigipööre, millega kukutati Zulfikar Ali Bhutto valitsus ning mille käigus tuli võimule Muhammed Ziaul Haq.
• 8. juuli – peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint asutas Finantsministeeriumi.
• 13. juuli – New Yorgis oli suur voolukatkestus.
• 22. juuli – Hiinas tuli Deng Xiaoping taas võimule.
• 28. juuli – Hispaania esitas avalduse Euroopa Ühendusse astumiseks.

August

• 17. august – Nõukogude Liidu aatomijäälõhkuja Arktika jõudis esimese pealveelaevana põhjapoolusele.
• 20. august – startis USA kosmoseaparaat Voyager 2.

September

• 5. september – startis USA kosmoseaparaat Voyager 1.
• 10. september – Prantsusmaal leidis aset viimane giljotiiniga hukkamine.
• 20. september – Vietnam ja Djibouti võeti vastu ÜRO-sse.

Oktoober

• ...

November

• 10. november – Hispaania võeti Euroopa Nõukogu liikmeks.
• 19. november – Egiptuse president Anwar Sadat külastas Jeruusalemma.

Detsember

• 4. detsember – Jean-Bédel Bokassa kroonis ennast Kesk-Aafrika Keisririigi keisriks.
• 4. detsember – Malaisias Tanjung Kupangis kukkus alla kaaperdatud Malaysian Airline Systemi lend 653, kõik 100 pardal viibinut said surma.

Sündmused Eestis

• 17. veebruar – Tartu sai 100 000 elanikuga linnaks.
• 24. veebruar – Vanemuise teatrihoone katusel lehvis varahommikul sinimustvalge lipp, tuletamaks meelde Eesti Vabariigi 59. aastapäeva.
• 25. veebruar – Eesti alevike ja külade nimekirja kinnitamisega viidi lõpule 1975–1976 toimunud maa-asulate arvestuse "korrastamine", mille käigus anti suurematele maa-asulate aleviku kategooria ning vähendati tunduvalt külade arvu, ühendades väikesed külad omavahel või liites suurematega. Enne oli 7023 mitmesugust maa-asulat (küla, asundust, keskust, alevikku), pärast 3444, nendest 3279 küla ja 165 alevikku.
• 10. märts – EPA rektor Arnold Rüütel sai EKP Keskkomiteesekretäriks põllumajanduse küsimustes.
• 19. aprill – toimus Lääne-Virumaal Tapa vallas Moel NSV Liidu õhujõudude lennuki AN-24 lennuõnnetus (Moe lennukatastroof), kui see maandumisel ohutusnõuete rikkumise ja Moe katlamaja korstnal ohutustulede puudumise tõttu põrkas kokku katlamaja korstnaga. Hukkusid kõik 21 lennukis olnud sõjaväelast.
• 15. august – asutati Kristjan Raua majamuuseum.
• 14.–15. oktoober – Tartu Ülikooli taasavamise 175. aastapäeva pidustused.
• 21. detsember – kinnitati "Eesti NSV ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise seadus", mis hakkas kehtima 1. mail 1978.

• Aasta jooksul algas Tallinna Lasnamäe linnaosa väljaehitamine.

Spordisündmused

• 14. aprill – Rosemarie Ackermann püstitas naiste kõrgushüppe maailmarekordi 1.97.
• 21. aprill – Alejandro Casanas püstitas meeste 110 m tõkkejooksu maailmarekordi 13,21.
• 21. aprill – Alberto Juantarena püstitas meeste 800 m jooksu maailmarekordi 1.43,44.
• 1. mai – Chantal Langlacé püstitas naiste maratonijooksu maailmarekordi 2:35.16.
• 16. mai – Muhammad Ali võitis profipoksi raskekaalu maailmameistri tiitlimatšis USA-s Landoveri Capital Centre'is punktidega Alfredo Evangelistat.
• 25. mai – Rosemarie Ackermann püstitas naiste kõrgushüppe maailmarekordi 2.00.
• 1. juuni – Chantal Langlacé püstitas naiste maratonijooksu maailmarekordi 2:35.15.
• 9. juuni – Peg Neppel püstitas naiste 10 000 m jooksu maailmarekordi 33.15,1.
• 10. juuni – Christa Vahelensieck püstitas naiste maratonijooksu maailmarekordi 2:34.47.
• 11. juuni – Edwin Moses püstitas meeste 400 m tõkkejooksu maailmarekordi 47,45.
• 1. juuli – Marlies Göhr püstitas naiste 100 m jooksu maailmarekordi 10,88.
• 2. juuli – Vladimir Jaštšenko püstitas meeste kõrgushüppe maailmarekordi 2.33.
• 5. juuli – Dick Quax püstitas meeste 5000 m jooksu maailmarekordi 13.12,9.
• 6. juuli – Jane Merrill püstitas naiste 5000 m jooksu maailmarekordi 15.37,0.
• 11. juuli – Edwin Moses püstitas meeste 400 m tõkkejooksu maailmarekordi 47,45.
• 29. september – Muhammad Ali võitis profipoksi raskekaalu maailmameistri tiitlimatšis New Yorgi Madison Square Gardenis punktidega Earnie Shaversit.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1977

• 13. jaanuar – Orlando Bloom, inglise filminäitleja
• 17. jaanuar – Dmitri Kiritšenko, vene jalgpallur
• 28. jaanuar – Takuma Satō, jaapani autovõidusõitja
• 2. veebruar – Shakira, Colombia laulja
• 23. veebruar – Kristina Šmigun, eesti murdmaasuusataja
• 6. märts – Giórgos Karagkoúnis, kreeka jalgpallur
• 2. aprill – Per Elofsson, rootsi murdmaasuusataja
• 12. aprill – Tobias Angerer, saksa murdmaasuusataja
• 17. aprill – Frederik Magle, Taani helilooja, organist ja pianist
• 11. mai – Janne Ahonen, soome suusahüppaja
• 27. juuni – Raúl (Raúl González), Hispaania jalgpallur
• 27. juuni – Nicole Aunapu Mann, USA merejalaväelane ja astronaut
• 1. juuli – Liv Tyler, USA filminäitleja
• 14. juuli – Victoria, Rootsi kroonprintsess
• 18. juuli – Aleksandr Morozevitš, vene maletaja
• 4. august – Marek Heinz, tšehhi jalgpallur
• 12. august – Jesper Grønkjær, taani jalgpallur
• 17. august – Thierry Henry, prantsuse jalgpallur
• 27. august – Deco, brasiilia päritolu portugali jalgpallur
• 28. august – Tiit Ojasoo, eesti teatrilavastaja
• 30. august – Félix Sánchez, Dominikaani kergejõustiklane
• 27. september – Andrus Värnik, eesti odaviskaja
• 1. oktoober – Dwight Phillips, USA kergejõustiklane
• 15. oktoober – David Trézéguet, prantsuse jalgpallur
• 3. november – Aria Giovanni (Cindy Renee Volk), USA alastimodell ja näitleja
• 16. november – Oksana Bajul, ukraina iluuisutaja
• 20. november – Mihhail Ivanov, vene murdmaasuusataja
• 3. detsember – Adam Małysz, poola suusahüppaja
• 8. detsember – Priit Narusk, eesti murdmaasuusataja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1977

• 5. jaanuar – Artur Adson, eesti luuletaja ja näitekirjanik
• 8. jaanuar – Helgi Hirv, eesti graafik
• 14. jaanuar – Anthony Eden, Suurbritannia poliitik
• 14. jaanuar – Anaïs Nin, kirjanik
• 21. aprill – Gummo Marx, USA koomik
• 5. mai – Ludwig Erhard, Saksamaa poliitik
• 7. mai – Francisco Saverio, Parma hertsogliku perekonna pea
• 10. mai – Joan Crawford, USA näitleja
• 16. juuli – Edgar Velbri, eesti arhitekt, ruumikujundaja ja mööblikunstnik
• 2. juuli – Vladimir Nabokov, vene-ameerika kirjanik
• 2. juuli – Evald Döring, Eesti sõjaväelane
• 19. juuli – Karl Ristikivi, eesti kirjanik
• 4. august – Oskar Lõvi, eesti poliitik
• 14. august – Aleksandr Luria, Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia rajajaid
• 16. august – Elvis Presley, USA laulja ja näitleja
• 19. august – Groucho Marx, USA koomik
• 16. september – Maria Callas, laulja
• 14. oktoober – Bing Crosby, USA laulja
• 22. november – August Pulst, eesti maalikunstnik
• 25. detsember – Charlie Chaplin, filminäitleja
• 27. detsember – Voldemar Panso, eesti näitleja ja lavastaja

Nobeli auhinnad

• füüsika – Philip Warren Anderson, Sir Nevill Francis Mott, John Hasbrouck van Vleck
• keemia – Ilya Prigogine
• meditsiin – Roger Guillemin, Andrzej Wiktor Schally, Rosalyn Yalow
• kirjandus – Vicente Aleixandre
• rahu – Amnesty International
• majandus – Bertil Ohlin, James Meade