Seep

Pesemisvahend
 See artikkel räägib pesemisvahendist; keemiliste ainete klassi kohta vaata artiklit Seebid, seriaaližanri kohta vaata artiklit Seebiooper

Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest.

Vahune seep kivil
Seebi reaktsioon õliga

Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama Vanas Babüloonias umbes 2000 aastat e.m.a., esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18. sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast.

Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ning ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid, nagu tõrv (tökat), vaik, glütseriin jt.

Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest.

Arenenud maades tarvitatakse tänapäeval aastas ligi 13 kg seepi inimese kohta.

Ajalugu muuda

Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal baltisakslastelt. Kodus keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel pärast Teist maailmasõda.

Kodune seebivalmistamine muuda

Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. Lambarasv läks küünalde valmistamiseks.

Seebikeetmisprotsess koosnes kolmest etapist. Rasvade seebistamist oli soovitatav alustada mitte liiga kange leelisega, vaid osa lisada hiljem, muidu võis juhtuda, et kogu rasv ei seebistunud. Edasi toimus seebi väljasoolamine, soola lisati jälle portsjonite kaupa. Seejärel keedeti seep puhtaks ehk klaariks. Kui keetmine oli lõpetatud, lasti seebil pajas jahtuda. Pärisseep kogunes peale ja hangus tahkeks, seebipära ehk soop jäi alla. Seebist lõigati noaga tükid, mis pandi soojemasse kohta vähemalt kuueks nädalaks kuivama. Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid.

"Perenaiste käsiraamat" (Tallinn, 1929) pakkus järgmist retsepti: "Kõik rasvajätted võib tulusalt ära tarvitada majapidamises, kui need keedetakse seebiks. 2 kg rasva pääle võetakse 400 gr seebikivi, pannakse 3 liitrit kanget lehelist juurde ja lastakse keeda tund aega. Siis pannakse veel 2–3 liitrit kanget lehelist juurde, riputatakse 1–2 peotäit soola sisse ja lastakse kõik veel pool tundi keeda, kuni leheline välja jookseb. Seep võetakse nüüd tulelt, lõigatakse pääle täielist jahtumist ja hangumist tükkideks ja pannakse lauale kuivama."

Kodune seebivalmistamine 21. sajandil muuda

Käsitööseepide populaarsuse tõttu on kodune seebitegu taas ausse tõusnud. Tänapäeval on võimalik seebi valmistamisel kasutada täpset mõõtmist ning seetõttu on seebi valmistamine muutunud kiiremaks ja lihtsamaks. Põhiliselt valmistatakse kosmeetilise otstarbega seepe, mille peamiseks koostisaineks on taimsed õlid, mitte loomsed rasvained. Suurt rõhku pannakse seebi efektsele välimusele ja meeldivale lõhnale.

Praegu on kodus seebi valmistamisel kasutusel kaks tehnoloogiat: külmmeetod ja kuummeetod. Külmmeetodi puhul[1] segatakse seebi komponendid kokku ning saadud segu valatakse vormi tahkuma. Kuummeetodi puhul[2] kuumutatakse seebisegu pärast kokkusegamist. See kiirendab seebi valmimisprotsessi.

Hobi korras seebi valmistajatele on välja töötatud ka valmis seebimass, mis on juba valmis toode ja ei vaja ise kodus seebikivi kasutamist. Seda on võimalik hõlpsasti üles sulatada ning lisada sobivad ja lõhnaained ja värvid.

Seebivalmistamine kui keemiline protsess muuda

Rasvade (glütserooli triestrid C11–C19 alifaatsete rasvhapetega) seebistamisel tekivad vees lahustuvad rasvhapete soolad, mis kihistatakse väljasoolamisega:

RCOOCH(CH2OCOR)2 + NaOH →Rasvade seebistamine→ 3RCOO-Na+ + HOCH(CH2OH)2

Vaata ka muuda

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Millega me end peseme? Rahvaleht, 13. august 1932, nr. 95, lk. 5.

Välislingid muuda