1999

See artikkel räägib aastast; Prince'i albumi kohta vaata artiklit 1999 (album) ja selle albumi nimiloo kohta artiklit 1999 (laul)

Sündinud 1999 • Surnud 1999 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | ► | ►►

1999. aasta (MCMXCIX) oli 20. sajandi 99. aasta.

Sündmused maailmas muuda

Jaanuar muuda

1. jaanuar – euro võeti kasutusele elektroonilise valuutana.
3. jaanuar – Cape Canaveralilt startis Mars Polar Lander.

Veebruar muuda

7. veebruar – suri Jordaania kuningas Hussein. Uueks kuningaks krooniti tema poeg Abdullah.
10. veebruar – Prantsusmaal algas kohtuprotsess kolme endise ministri üle, keda süüdistati kuritegelikus hoolimatuses seoses 1980. aastatel tehtud vereülekannetega, kus veri oli HI-viiruse suhtes kontrollimata. Vereülekannete teel sai AIDSi vähemalt 3600 inimest, kellest tuhat oli kohtupidamise ajaks surnud.
11. veebruar – Pluuto liikus oma orbiidil Päikesest kaugemale kui on Neptuun, saades taas Päikesesüsteemi kaugeimaks planeediks.
21. veebruar – Helsingis hukkus tulistamises neli inimest.
23. veebruar – laviin hävitas Austrias Galtüri küla, hukkus 31 inimest.
25. veebruar – USA-s mõisteti mõrvas süüdi kõmuline arst Jack Kevorkian, kes oli patsientidel aidanud enesetappe sooritada.

Märts muuda

4. märts – Ameerika Ühendriikide merejalaväe piloot, kelle lennuk Alpides õppuste ajal suusatõstuki kaabli purustas, põhjustades 20 inimese surma, mõisteti õigeks.
12. märts – Ungari, Poola ja Tšehhi liitusid NATOga.
17. märts – Rahvusvaheline Olümpiakomitee heitis välja kuus liiget, keda süüdistati 2002. aasta taliolümpiamängude kandidaadilt Utah'lt raha, reiside ja kingituste vastuvõtmises.
23. märts – Uruguays hukkus atentaadis asepresident Luis María Argaña.
24. märts – NATO alustas õhurünnakuid Jugoslaavia vastu.
24. märts – Mont Blanci tunnelis hukkus põlengus 39 inimest.
27. märts – Kosovo sõda: Jugoslaavia väed tulistasid alla Ameerika Ühendriikide vargründelennuki F-117 Nighthawk.

Aprill muuda

1. aprill – Kanadas loodi riigi kolmas territoorium Nunavut.
9. aprill – Nigeris hukkus atentaadis president Ibrahim Baré Maïnassara.
20. aprill – USA-s Colorados Columbine'is toimus koolitulistamine, milles hukkus 12 õpilast ja üks õpetaja.

Mai muuda

7. mai – Ameerika Ühendriigid pommitasid Belgradis ekslikult Hiina saatkonda. Hukkus kolm ja vigastada sai 20 inimest.
27. mai – Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal mõistis Slobodan Miloševići ja veel neli kohtualust süüdi sõja- ja inimsusvastastes kuritegudes.
28. mai – kurjategijad tapsid Rootsis kaks politseinikku.
29. mai – Jeruusalemmas, Iisraelis toimus Eurovisiooni lauluvõistlus, mille võitis Rootsi.

Juuni muuda

9. juuni – Kosovo sõda: NATO ja Jugoslaavia Liitvabariik sõlmisid rahulepingu.

Juuli muuda

15. juuli – Hiina teatas, et on leiutanud oma neutronipommi, avalikustades USA tuumaspionaažisüüdistuse peale pretsedenditult oma tuumaarsenali.
19. juuli – lennuk John Fitzgerald Kennedy juuniori, tema naise ja tolle õega kukkus New Yorgist põhja pool merre.
22. juuli – töötu jaapanlane tappis piloodi ja kaaperdas All Nippon Airwaysi lennuki. 516 reisijaga lennuk maandus 49 minutit hiljem Tokyos ja mees ütles, et tahtis lihtsalt ehtsat lennukit juhtida.
23. juuli – Cape Canaveralilt startis Chandra kosmoseteleskoop.
26. juuli – New Yorgis lõppes Woodstocki rokkfestivali 30. aastapäeva tähistamine vägivallaga. Põletamise ja vandaalitsemise lõpetas 500 politseiniku sekkumine.

August muuda

7. august – sajad islamistlikud sissid suundusid Tšetšeeniast Dagestani, võitlema Venemaa relvajõududega, alustades Dagestani sõda.
26. august – algas Teine Tšetšeenia sõda.

September muuda

3. september – Kanadas Ontario provintsis põrkas kiirteel kokku 87 autot. Hukkus kaheksa inimest.
7. september – Ateenas toimus 5,9-magnituudine 143 hukkunu ja rohkem kui 2000 haavatuga maavärin.
14. september – Kiribati, Nauru ja Tonga liitusid ÜROga.

Oktoober muuda

4. oktoober – teadaolevalt viimane veel elav Teise maailmasõja aegne koonduslaagriülem, 78-aastane Dinko Sakic mõisteti 20 aastaks vanglasse Horvaatia Jasenovaci koonduslaagri ülemana korda saadetud kuritegude eest.
5. oktoober – Londonis hukkus rongiõnnetuses 31 inimest.
12. oktoober – ÜRO hinnangul ületas maailma rahvaarv 6 miljardi piiri.
27. oktoober – relvastatud kurjategijad avasid Armeenia parlamendis tule. Hukkus kaheksa inimest, kelle hulgas olid peaminister Vazgen Sargsjan ja parlamendi esimees Karen Demirtšjan.

November muuda

6. november – austraallased lükkasid referendumil tagasi ettepaneku asendada kuninganna ja kindralleitnant presidendiga ning muuta Austraalia vabariigiks.
7. november – Cape Canaveralilt startis Marssi uurima kosmosesond Mars Global Surveyor.
20. november – startis Hiina Rahvavabariigi esimene kosmoselaev Shenzhou.

Detsember muuda

1. detsember – teadlased teatasid, et inimese kromosoom on peaaegu täies ulatuses kaardistatud.
3. detsember – NASA kaotas ühenduse Mars Polar Landeriga.
11. detsember – paavst Johannes Paulus I õnnistas pärast kaks aastakümmet kestnud renoveerimistöid sisse Vatikani Sixtuse kabeli.
30. detsember – kurjategija pussitas eksbiitel George Harrisoni ja tema abikaasat abielupaari kodus, kuus päeva hiljem esitati sissetungijale süüdistus mõrvakatses.
31. detsember – Ameerika Ühendriigid andsid Panamale üle Panama kanali.
31. detsember – Boriss Jeltsin astus Venemaa presidendiametist tagasi. Presidendi kohusetäitjaks sai Vladimir Putin.

Sündmused Eestis muuda

Tartu Pauluse kirik saab taas tornikiivri

7. märts – toimusid Riigikogu valimised, mille võitis Keskerakond.
25. märts – ametisse asus Mart Laari teine valitsus.
30. mai – Tartus avati Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur.
2.–4. juuli – toimusid XXIII üldlaulupidu ja XVI üldtantsupidu.
11. august – Eestis oli võimalik vaadata sajandi viimast päikesevarjutust.
13. august – politsei viis arestikambrisse kainenema Jõgeva linnapea Kalev Lillo.
20. august – Kuressaare Linnateatri näitlejakohtadele ei laekunud mitte ühtegi nõuetekohast avaldust.
12. september – toimus Krooni valuutavahetuspunkti rööv.
12. oktoober – Tallinnas hukkus atentaadis ettevõtja ja endine Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa.

Sündinud muuda

Pikemalt artiklis Sündinud 1999

13. aprill – Mikael Raihhelgauz, Eesti esseist ja kirjanduskriitik

Surnud muuda

Pikemalt artiklis Surnud 1999

4. jaanuar – Jaak Tamm, Eesti poliitik
10. jaanuar – Ilmar Torn, eesti graafik
14. jaanuar – Jerzy Grotowski, poola teatrilavastaja
15. jaanuar – Urmas Mikk, eesti graafik
23. jaanuar – Vaike Rannet, eesti kirjanik
5. veebruar – Wassily Leontief, USA majandusteadlane
7. veebruar – Ḩusayn, Jordaania kuningas
8. veebruar – Iris Murdoch, inglise-iiri kirjanik
15. veebruar – Hugo Lepnurm, eesti organist ja helilooja
22. veebruar – Voldemar Vaga, eesti kunstiajaloolane
7. märts – Stanley Kubrick, ameerika filmilavastaja
7. märts – Elle Tikerpäe, eesti graafik ja karikaturist
12. märts – Yehudi Menuhin, ameerika viiuldaja ja dirigent
12. märts – Abi Zeider, Eesti trompetist
13. märts – Anton Raadik, eesti poksija
21. märts – Hardi Tiidus, eesti ajakirjanik ja tõlkija
30. märts – Aksel Küngas, eesti näitleja ja pedagoog
17. aprill – Vladimír Macura, tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane
20. aprill – Anna Klas, Eesti pianist ja pedagoog
20. aprill – Ivar Trikkel, eesti ajakirjanik ja pedagoog
25. aprill – Michael Morris, kolmas parun Killanin, iiri spordijuht
29. aprill – Toivo Aare, eesti ajakirjanik
8. mai – Heino Kask, eesti spordiajakirjanik
14. mai – Vambola Maavara, eesti bioloog
16. mai – Lembit Oll, eesti maletaja
19. mai – Helene Johani, eesti raamatukogu- ja raamatuteadlane
30. mai – Kalju Lepik, eesti kirjanik
27. juuni – Anatoli Paal, eesti tööstusjuht
1. juuli – Viktor Tšebrikov, Nõukogude riigitegelane
2. juuli – Madis Oviir, eesti vaimulik
2. juuli – Mario Puzo, ameerika kirjanik
17. juuli – Harry Õiglane, eesti füüsik
23. juuli – Hassan II, Maroko kuningas
3. august – Tarmo Pihlap, eesti laulja
5. august – Anu Narusk, eesti sotsioloog
8. august – Paavo Rintala, soome kirjanik
14. august – Harry Matskin, Eesti spordiajakirjanik
31. august – Erna Abel, eesti suusataja ja treener
2. september – Madis Oviir, eesti vaimulik
8. september – Birgit Cullberg, rootsi baleriin ja koreograaf
8. september – Henn Saari, eesti keeleteadlane
20. september – Raissa Gorbatšova, Mihhail Gorbatšovi abikaasa
21. september – Aulin Rimm, eesti skulptor
26. september – Uno Kaljulaid, eesti matemaatik
26. september – Helgi Ridamäe, eesti muusikaajaloolane
30. september – Dmitri Lihhatšov, vene kirjandusteadlane ja kultuuriloolane
3. oktoober – Aleksander Gavrilov, Eesti onkoloog
11. oktoober – Voldemar Pinn, eesti pedagoog ja psühholoog
12. oktoober – Wilt Chamberlain, ameerika korvpallur
12. oktoober – Mait Metsamaa, eesti ettevõtja
14. oktoober – Julius Nyerere, Tansaania riigitegelane
17. oktoober – Voldemar Peil, eesti teatrikunstnik
19. oktoober – Nathalie Sarraute, prantsuse kirjanik
21. oktoober – Raul Roomeldi, eesti matemaatik
26. oktoober – Johannes Käbin, EKP tegelane
28. oktoober – Rafael Alberti, hispaania kirjanik
3. november – Peeter Müürsepp seenior, eesti mehaanikateadlane ja teadusajaloolane
6. november – Mihkel Aitsam, eesti pedagoog ja kodu-uurija
12. november – Iko Maran, eesti kirjanik
23. november – Arvi Siig, eesti luuletaja
5. detsember – Karin Mark, eesti antropoloog
10. detsember – Franjo Tudjman, Horvaatia riigitegelane
18. detsember – Robert Bresson, prantsuse filmilavastaja
19. detsember – Desmond Llewelyn, Briti (Walesi) näitleja
24. detsember – Erika Esop, eesti kirjanik

Nobeli auhinnad muuda

füüsika – Gerardus 't Hooft, Martinus Veltman
keemia – Ahmed Zewail
meditsiin – Günter Blobel
kirjandus – Günter Grass
rahu – Piirideta Arstid
majandus – Robert Mundell