Maxwell Fry

Edwin Maxwell Fry (2. august 1899 Cheshire – 3. september 1987 London) oli inglise modernistlik arhitekt, kes töötas Suurbritannias, Indias ja Aafrikas.

Päikesemaja (ehitatud 1936)

Margate'i raudteejaam

Fry sündis Wallasey linnas Liscardi linnaosas. Tema isa Ambrose Fry oli Kanada päritolu keemiatööstur ja pärastine kinnisvaraarendaja. Ema oli Lily Thompson. Maxwellil oli kaks vanemat õde Muriel ja Nora ning noorem vend Sydney. Perekonnas ja sõprade seas kutsuti teda nimega Maxi või Max.

Ta õppis Liverpooli instituudi poistekeskkoolis. Esimese maailmasõja lõpul teenis ta Liverpooli kuninglikus jalaväerügemendis.

Pärast sõda anti kõigile sõjaveteranidele grant õppimiseks ülikoolis ja see võimaldas Fryl 1920 astuda Liverpooli ülikooli arhitektuuri õppima. Seal õppis ta süvendatult linnaplaneerimist ja selle vastu säilitas ta huvi kogu elu jooksul. Ta lõpetas kiitusega 1923. 1924 töötas ta lühikest aega New Yorgis, siis naasis Inglismaale.

Tema järgmine töökoht oli Suurbritannia raudtee-ettevõtte Southern Railway arhitektuuriosakonna esimene assistent. Seal projekteeris ta ajavahemikus 1924–1926 kolm uusklassitsistlikku raudteejaamahoonet Margate'is, Ramsgate'is ja Dumpton Parkis.

1926 abiellus ta 38-aastase Ethel Leese'iga (sündinud Speakman). Ethel oli varem abielus olnud kriketimängija Charles Leese'iga ja lahutatud. Abielu oli õnnetu, osalt selle pärast, et naine oli ahelsuitsetaja. Abielust sündis tütar Ann.

See abielu lahutati 1942 ja samal aastal abiellus Fry arhitekt Jane Drew'ga, kellega neil olid ühised vaated. Nad asutasid ühisettevõtte Fry, Drew and Partners, kus töötasid 1973. aastani, mil jäid pensionile.

Looming

Fry sai mõjutusi rahvusvahelistelt moodsa arhitektuuri kongressidelt ja ta võttis aktiivselt osa selle Suurbritannia haruorganisatsiooni ehk Moodsa arhitektuuri uurimisrühmaks nimetatava mõttekoja tegevusest pärast selle asutamist 1933. aastal.

Fry oli üks väheseid britte, kes 1930. aastatel modernistlikku arhitektuuri harrastas. Enamik modernistlikke arhitekte Suurbritannias olid immigrandid Mandri-Euroopast, kust modernism sai alguse. Nende seas oli endine Bauhausi direktor Walter Gropius, kes põgenes Natsi-Saksamaalt 1934 ja kellega Fry hakkas koos töötama. Nende ühistöö oli Impingtoni kolledž (Impington Village College) Cambridgeshire'is, mis valmis 1939. Gropius tegi selle esialgse projekti, mille Fry üle vaatas ja juhtis ehitustöid pärast seda, kui Gropius USA-sse sõitis. Hoone on tänapäeval arhitektuurimälestis.

Teiste Fry tuntud arhitektitööde hulgas on Londonis Hampsteadis ehitatud Päikesemaja, mis valmis 1936. aastal.

Fry osales 1937–1942 sekretärina Arthur Korni juhitud Moodsa arhitektuuri uurimisrühma koosseisus, mille plaane kasutati sõjajärgse Londoni rekonstrueerimisel. Üks Fry kaastöölisi Dennis Sharp nimetas seda plaani "siiralt utoopiliseks ja põhimõttelt sotsialistlikuks".

1939 sai Fry Briti Arhitektide Kuningliku Instituudi liikmeks. Maailmasõja ajal teenis ta insenerivägedes, lõpetades sõja majorina.

Ibadani ülikoolis olev Kenneth Onwuka Dike'i raamatukogu

Juba enne maailmasõja lõppu 1944 palkas Suurbritannia Briti Lääne-Aafrika minister lord Philip Cunliffe-Lister Fry enese nõunikuks linnaplaneerimise alal ja Drew oli tema assistent. Sel kohal töötasid nad kuni 1946. aastani, mil siirdusid eraärisse. Kuigi nad asusid Londonis, ehitati enamik nende mõne järgmise aasta jooksul projekteeritud hoonetest Lääne-Aafrikasse. Fry, Drew and Partners avas kontori Ghanas, mida sel ajal nimetati Kullarannikuks, ning tegutses peamiselt seal ja Nigeerias, sageli ajutises koostöös teiste briti arhitektidega. The Times nimetas Fry kõige märkimisväärsemaks tööks Lääne-Aafrikas Nigeerias asuvat Ibadani ülikooli.

1951–1954 töötas Fry koos oma arhitektist abikaasaga Indias Pandžabi osariigi uue pealinna Chandīgarhi rajamisel. Nad suutsid veenda Le Corbusier'd, kes varem oli keeldunud, osalema selles suurprojektis. Fry ja Drew projekteerisid kolme aasta jooksul elamuid, haiglaid, kolledžeid, tervisekeskusi, ujulaid ja kauplusi.

Fry ja Drew' peamine projekt Inglismaal oli klaasitootmisettevõtte Pilkington Glass peahoone Lancashire'is. Selles hoones asub palju moodsa kunsti teoseid.

Fry ja Drew töötasid paljude nooremate partneritega ja nende ettevõte kasvas väga suureks. The Timesi hinnangul Maxwell Fry isiklik anne lahjenes kuidagi nii suures ettevõttes ja tema nime kandva ettevõtte rajatud hooned on küll vastuvõetava kvaliteediga, ent neid ei ole lihtne eristada paljude teiste arhitektuuribüroode sama kvaliteetsest loomingust. Fry originaalsus ja disainerianne olid palju vähem märgatavad kui tema sõjaeelsetes hoonetes.

Impington Village College (valmis 1939)

Liikmesus loomeliitudes ja akadeemiates

• Briti Arhitektide Kuningliku Instituudi liige (1939, asepresident 1961–1962)
• Ameerika Arhitektide Instituudi auliige (1963)
• Kuningliku Kunstiakadeemia assotsieerunud liige 1966, tegevliige 1972, seeniorliige 1974, arhitektuuriprofessor 1967–1975

Tunnustus

• Briti impeeriumi ordu komandör (CBE, 1955)
• Kuninglik kuldmedal (1964)
• Ibadani ülikooli audoktor