1942
aasta
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1910. aastad |
1920. aastad |
1930. aastad |
1940. aastad
| 1950. aastad
| 1960. aastad
| 1970. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1938 |
1939 |
1940 |
1941 |
1942
| 1943
| 1944
| 1945
| 1946
| ►
| ►►
1942. aasta (MCMXLII) oli 20. sajandi 42. aasta.
Sündmused maailmas muuda
Jaanuar muuda
- 7. jaanuar – lõppes operatsioon Taifuun, sakslaste katse vallutada Moskva.
- ...
Veebruar muuda
- 14. veebruar – keiserlikud Jaapani õhujõud ründasid Teises maailmasõjas esimest korda Briti dominiooni Austraaliat.
Märts muuda
- ...
Aprill muuda
- ...
Mai muuda
- ...
Juuni muuda
- 5. juuni – USA kuulutas sõja Bulgaariale, Ungarile ja Rumeeniale.
- 8. juuni – Jaapani allveelaevad ründasid Sydneyt.
- 10. juuni – Natsi-Saksamaa Gestapo tappis kättemaksuks Saksa ametiisiku tapmise eest Tšehhoslovakkia Lidice linna meessoost elanikud.
Juuli muuda
- 18. juuli – Natsi-Saksamaal tegi esmalennu maailma esimene seeriatootmisse antud reaktiivlennuk Messerschmitt Me 262 Schwalbe (Pääsuke).
August muuda
- ...
September muuda
- ...
Oktoober muuda
- 29. oktoober – sakslased mõrvasid Valgevenes Pinskis 16 000 juuti.
November muuda
- 28. november – toimus Bostoni ööklubi tulekahju, mis on ohvriterohkeim ööklubi põleng Ameerika Ühendriikide ajaloos.
Detsember muuda
- ...
Sündmused Eestis muuda
Jaanuar muuda
- 2. jaanuar – gümnaasiumides algas õppetöö.[1]
- 6. jaanuar – Punaarmee tegi Ingeris dessandi 2000 mehega. Peale sõjaväeosade võttis võitlustest Punaarmee üksuste vastu osa ümbruskonna Omakaitse.
- 26. jaanuar – Tallinna tehnikaülikoolis algas õppetöö.[1]
- 29. jaanuar – lõppes kampaania, mille käigus rindemeestele korjati soojasid riietusesemeid; kokku üle 300 000 eseme.[1]
- 29. jaanuar – Tartu ülikoolis algas õppetöö.[1]
Veebruar muuda
- 2. veebruar – saksa keel kuulutati okupeeritud idaaladel (sh Eestis) ametlikuks riigikeeleks[1]. Siiski kindralkomissariaatide piires võis paralleelselt kasutada ka kohalikke keeli.[1]
- 10. veebruar – algas kütte varumise kampaania.[1]
- 24. veebruar – Estonia kontserdisaalis peeti vabaduspäeva.[1]
- ...
Märts muuda
- 8. märts – Hjalmar Mäe avaldas üleskutse: "Kogugem värvilisi metalle rinde heaks" (värvilise metalli kogumise kampaania).
- 8. märts – algas aktsioon, milles annetati seemnevilja sõjas kannatada saanud taludele.[1]
- 15. märts – Saksamaalt sõjavangist saabus koju 166 eestlast, kellel oli õnnestunud Eesti Laskurkorpusest üle joosta. Sakslased kuulutasid nad sõjavangideks ja alles Hjalmar Mäe vahelesegamisel lasti nad vabaks.
- 22. märts – Jaroslavlis moodustati Eesti NSV riiklikud kunstiansamblid.[1]
Aprill muuda
- 23. aprill – avalikustati taludele kehtestatud aastanormid; ühtlasi seati sisse talundi põhiraamat normide täitmiste kohta.[1]
- 26. aprill – Adolf Hitler nimetas oma kõnes esimest korda Eesti sõdureid, kes ennastsalgava vaprusega olid võtnud osa talvelahingutest Punaarmee vastu.
Mai muuda
- 30. mai – linnade omavalitsused otsustasid suunata kõik 15–55-aastased alalise töökohata linlased maale põllutöödele, kus erinevalt linnast oli puudus töökätest.[1]
- ...
Juuni muuda
- 1. juuni – kommunistlikud partisanid põletasid maha Kuningaküla.
- 13. juuni – algas riigistatud varade tagastamine varasematele omanikele.[1]
- 18. juuni – Hjalmar Mäe esitas terava protesti Vjatšeslav Molotovi nõudmiste vastu Londonis, kus viimane nõudis Balti riikide ühendamist pärast sõda Nõukogude Liiduga.
Juuli muuda
- ...
August muuda
- 28. august – Tallinna Punaarmeest vabastamise aastapäeval tegi Karl Siegmund Litzmann teatavaks, et Adolf Hitler oli andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks.
September muuda
- Septembris asutati organisatsioon Eesti Noored.[1]
- ...
Oktoober muuda
- ...
November muuda
- 1. november – algas tekstiilijäätmete kogumise suurkampaania.[1]
- ...
Detsember muuda
- ...
- Oluliste kirjandusteoste seas ilmusid sel aastal Marie Underi luulekogu "Mureliku suuga", August Mälgu "Hea sadam" jt[1].
Sündinud muuda
Pikemalt artiklis Sündinud 1942
- 10. jaanuar – Henno Käo, eesti lastekirjanik ja luuletaja
- 25. jaanuar – Eusébio, portugali jalgpallur
- 9. veebruar – Ada Lundver, eesti näitleja
- 23. märts – Michael Haneke, Austria filmirežissöör ja teatrilavastaja
- 25. märts – Ana Blandiana, rumeenia kirjanik ja poliitik
- 2. aprill – Gabriela Adameșteanu, rumeenia kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija
- 6. aprill – Barry Levinson, ameerika filmirežissöör
- 19. aprill – Peeter Mudist, eesti maalikunstnik ja skulptor
- 10. mai – Pascal Lainé, prantsuse kirjanik
- 14. mai – Valeri Brumel, vene kõrgushüppaja
- 25. mai – Kalle Kurg, eesti kirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija, toimetaja
- 5. juuni – Enn Kivinurm, eesti vaimulik
- 12. juuni – Bert Sakmann, saksa arstiteadlane, bioloog ja biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat
- 22. juuli – Michael Abney-Hastings, 14. Loudoni krahv
- 17. oktoober – Andris Andreiko, läti kabetaja
- 26. oktoober – Bob Hoskins, inglise filminäitleja
- 17. november – Martin Scorsese, USA filmirežissöör
- 19. november – Calvin Klein, USA moelooja
- 19. november – Tõnu Leesme, Eesti sporditegelane
- 19. november – Sharon Olds, USA luuletaja
- 19. november – Sharon Rogers, USA modell
- 20. november – Joe Biden
- 20. november – Norman Greenbaum, USA laulja-laulukirjutaja
- 21. november – Julia Hamari, Ungari laulja
- 21. november – Hans Peeter Rammo, eesti muusikateadlane ja helilooja
- 24. november – Dinara Assanova, Vene filmilavastaja
- 26. detsember – Jan Halvarsson, rootsi murdmaasuusataja
- 30. detsember – Anne Charleston, Austraalia näitleja
- 30. detsember – Michael Nesmith (Monkees)
- 30. detsember – Toomas Savi, eesti spordiarst ja poliitik
Surnud muuda
- Pikemalt artiklis Surnud 1942
- 7. veebruar – Eugen Antson, Eesti diplomaat
- 12. veebruar – Grant Wood, USA maalikunstnik
- 17. veebruar – Frank Packard, Kanada kirjanik
- 22. veebruar – Stefan Zweig, austria kirjanik
- 25. veebruar – Peeter Asmus, Eesti sõjaväelane
- 8. märts – José Raúl Capablanca, Kuuba maletaja, kolmas malemaailmameister
- 9. aprill – Augustin Verlin, Eesti kohtunik
- 15. aprill – Robert Musil, austria kirjanik
- 30. aprill – Victor Mutt, Eesti sõjaväelane ja diplomaat
- 24. mai – Jaan Maidre, Tapa linnavanem
- 2. juuli – Jevgeni Petrov, vene kirjanik
- 16. juuli – August Traksmaa, Eesti sõjaväelane ja diplomaat
- 9. september – Martin Prikask, eesti usutegelane, Eesti Metodisti Kiriku üks loojaid
- 15. september – Gabriel Terra, Uruguay president
- 1. oktoober – Ants Piip, Eesti poliitik, diplomaat ja õigusteadlane
- 9. oktoober – Felix Saar, Eesti sõjaväelane
- 10. november – Henn Karmo, Eesti sporditegelane
- 12. november – Elmer Niklander, Soome kergejõustiklane
- 19. november – Ants Laikmaa, Eesti maalikunstnik