1964

Sündinud 1964 • Surnud 1964 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1960 | 1961 | 1962 | 1963 | 1964 | 1965 | 1966 | 1967 | 1968 | ► | ►►

1964. aasta (MCMLXIV) oli 20. sajandi 64. aasta.

Sündmused maailmas muuda

Jaanuar muuda

8. jaanuar – USA president Lyndon B. Johnson kuulutas välja kampaania "Sõda vaesusele".
12. jaanuar – Sansibaril toimus Sansibari revolutsioon.
16. jaanuar – Broadwayl toimus muusikali "Hello, Dolly!" esmaettekanne.
23. jaanuar – esimest korda siirati inimesele looma elund.
28. jaanuar – NSV Liidu õhuväed lasid alla USA hävituslennuki, mis oli eksinud Saksa DV õhuruumi.
29. jaanuar – Austrias Innsbruckis algasid 9. veebruarini kestnud IX taliolümpiamängud.

Veebruar muuda

The Beatles John F. Kennedy lennujaamas

7. veebruar – ansambel The Beatles jõudis esimest korda USA-sse, põhjustades massihüsteeria.
10. veebruar – Austraalia kuningliku mereväe sõjalaev Voyager põrkas Jervise lahe läheduses kokku HMAS Melbourne'iga ja uppus. Hukkus üle 80 inimese.
25. veebruar – Cassius Clay (Muhammad Ali) tuli esimest korda profipoksi raskekaalu maailmameistriks.

Märts muuda

4. märts – Malta iseseisvus.
6. märts – Kreeka kuninga Paul I surma järel sai kuningaks Konstantinos II.
14. märts – Jack Ruby mõisteti süüdi USA presidendi John Kennedy arvatava mõrvari Lee Harvey Oswaldi tapmises.
15. märts – Elizabeth Taylor abiellus Richard Burtoniga.
19. märts – avati Šveitsi ja Itaalia vaheline Suur Saint Bernardi tunnel.
21. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Itaalia lauluga "Non ho l'età".
27. märts – Alaskal toimus 9,2-magnituudine maavärin.
30. märts – telekanalis NBC läks eetrisse esimene mälumängusaade "Kuldvillak" ("Jeopardy!").

João Goulart

31. märts – 1. aprill – 1964. aasta Brasiilia riigipööre: Brasiilias kukutati sõjaväelise riigipöördega president João Goularti valitsus, mille järel kehtestati 21 aastat kestnud sõjaväeline režiim.

Aprill muuda

13. aprill – Sidney Poitier võitis esimese mustanahalise meesnäitlejana Oscari ja seda parima meespeaosatäitja kategoorias.
26. aprill – Tanganjika Vabariik ja Sansibar ühinesid Tansaaniaks.

Mai muuda

14. mai – Egiptuse president Gamal Abdel Nasser ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hruštšov avasid Aswani paisu Egiptuses.
24. mai – Peruu pealinnas Limas puhkes Estadio Nacionali staadionil peetud jalgpallimatši ajal rüselus, mille tagajärjel hukkus 328 inimest. Tegemist on ohvriterohkeima õnnetusega jalgpallistaadionil.

Juuni muuda

12. juuni – Nelson Mandela, Walter Sisulu ja teised Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidivastased mõisteti eluks ajaks vangi.

Juuli muuda

2. juuli – USA president Lyndon Johnson allkirjastas rassilise diskrimineerimise keelustanud kodanikuõiguste akti.
6. juuli – Malawi saavutas Suurbritanniast iseseisvuse.
14. juuli – ansambel The Rolling Stones saavutas Suurbritannias oma esimese esikohasingli, kui esikohale jõudis nende "It's All Over Now".

August muuda

7. august – Vietnami sõda: USA Kongress võttis vastu Tonkini lahe resolutsiooni, millega anti president Lyndon Johnsonile luba USA väed Vietnami viia.
16. august – kindralmajor Nguyễn Khánh tõukas Dương Văn Minhi Lõuna-Vietnami presidendi kohalt ning asus ise tema asemele.
18. august – Lõuna-Aafrika Vabariigil keelati apartheidirežiimi tõttu osaleda olümpiamängudel.
23. august – Philadelphiast Huntsville'i teel olnud United Airlinesi reisilennukis Vickers Viscount 745D puhkes teadmata asjaoludel tulekahju, mille tõttu lennuk USA-s Tennessee osariigis alla kukkus. Hukkusid kõik pardal viibinud 39 inimest.

September muuda

21. september – Maltast sai Briti Rahvaste Ühenduse liikmena iseseisev riik.
25. september – algas Mosambiiki iseseisvussõda, mis kestis kümme aastat.
27. september – Warreni komisjon jõudis 10 kuud väldanud uurimise tulemusena otsusele, et USA presidendi John F. Kennedy mõrvas on süüdi ainult Lee Harvey Oswald.

Oktoober muuda

10. oktoober – Tōkyōs algasid esimesed Aasias peetud olümpiamängud.
12. oktoober – Nõukogude Liit saatis orbiidile esimese mitmeliikmelise meeskonnaga kosmoselaeva Voshod 1.
13. oktoober – pärast 24-tunnist lendu maandus õnnelikult maailma esimese mitmekohalise kosmoselaevaga Voshod maailmaruumis käinud kolm nõukogude kosmonauti.
14. oktoober – Nikita Hruštšov tagandati Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei esimese sekretäri kohalt. Tema kohale asus Leonid Brežnev.
14. oktoober – USA mustanahaliste õiguste eest võitleja Martin Luther King pälvis Nobeli rahuauhinna.
16. oktoober – Hiina õhkis esimese tuumapommi, saades maailma viiendaks tuumariigiks.
22. oktoober – Prantsuse kirjanik Jean-Paul Sartre lükkas tagasi Nobeli kirjandusauhinna, väites, et see vähendaks tema loomingu mõju.
24. oktoober – Sambia iseseisvus Suurbritanniast.

November muuda

3. november – Ameerika Ühendriikide presidendivalimised võitis ülekaalukalt ametis olev demokraat Lyndon B. Johnson, kes kogus 486 valijamehehäält vabariiklase Barry Goldwateri 52 vastu.
28. november – USA kosmosesond Mariner 4 startis Marsi suunas. Juulis 1965 möödus Mariner Marsist 5400 miili kauguselt.
30. november – Nõukogude Liit saatis Marsile kosmosesondi Zond 2, mis asus 523 miljoni kilomeetrisele võidusõidule USA Mariner 4-ga, kuid jäi peagi kadunuks.

Detsember muuda

Jomo Kenyatta

12. detsember – Jomo Kenyatta sai Keenia esimeseks presidendiks.

Kanada lipp

15. detsember – Kanada parlament kiitis heaks uue riigilipu, kus punane vahtraleht asetseb valgel taustal.
24. detsember – Việt Cộng pommitas Saigonis Brinksi hotelli, tappes kaks USA ohvitseri.

Sündmused Eestis muuda

Jaanuar muuda

Veebruar muuda

6. veebruar – Ants Antson võitis Innsbrucki taliolümpiamängudel kiiruisutamises kuldmedali.

Märts muuda

11.–14. märts – Eesti NSV-d külastas Soome president Urho Kaleva Kekkonen.
12. märts – Soome president Urho Kaleva Kekkonen pidas kõne Tartu ülikooli aulas.^[1]
12. märts – Tallinnas avati kino Kosmos, mis on ühtlasi Eesti moodsaim ja suurim (1015 istekohta).^[1]

Aprill muuda

Mai muuda

26. mai – Johannes Oskar Lauri ordineeriti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskopiks.

Juuni muuda

Juuli muuda

August muuda

29. august – avati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum^[1].

Suvel hakkas tegutsema Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev^[1].

September muuda

1. september – maa-asulates elavatele õpilastele hakati kompenseerima sõitu kooli ja koolist tagasi^[1].
1. september – põllumajandusliku suunaga tehnikume ja nende baasmajandeid hakati ühendama sovhoostehnikumideks^[1].