Kriket

Kriket on pesapallisarnane spordimäng, mis on eriti populaarne Suurbritannias ja Rahvaste Ühenduse maades. Seda mängivad kaks 11-liikmelist võistkonda kõva rusikasuuruse palli ja puust kurikatega avaral ringjal muruplatsil. Platsi keskel on väiksem, umbes 22 jardi (umbes 20 meetri) pikkune ribakujuline kõva ja lame väljak.

Kriketimatš. Pruun riba on mänguväljak ehk pitch. Mustades pükstes mehed on kohtunikud

Pallija Shaun Pollock pallib lööja Michael Husseyle. Heledam viir väljal on cricket pitch. Kaks kolmest pulgast koosnevat moodustist pitc'hil on wicket'id. Kaks valget joont on crease'id

Väljaku kummaski otsas asub puuvaiadest värav. Mängija ühest meeskonnast (söötja) viskab palli ühest väravast teise. Mängija vastasmeeskonnast (lööja) proovib kurika abil hoida ära palli lendamise värava pihta. Teine lööja seisab söötjapoolses väravas, oodates võimalust punkti saamiseks lööjapoolsesse väravasse joosta.

Kui lööja lööb palli kurikaga, võib ta joosta teise väravasse ja vahetada sealse lööjaga kohad. Nii võidab ta jooksu (punkti). Lööja meeskond püüab koguda nii palju jookse kui võimalik, samal ajal kui söötja meeskonna liikmed toimetavad palli väravasse. Kui pall lööb väravat samal ajal, kui lähim lööja veel jookseb, on see lööja mängust väljas. Lööja on mängust väljas ka näiteks juhul, kui ta ei suuda väravat palli eest kaitsta või kui mõni püüdja tema löödud palli õhust kinni püüab.

Välja läinud mängija asendatakse meeskonna järgmise lööjaga. Kuna väljakul peab alati olema kaks lööjat, siis juhul, kui kümnes lööja on väljas, vahetavad meeskonnad rollid ning periood loetakse lõppenuks. Olenevalt reeglitest võib mängida ühe või kaks perioodi. Tavaliselt on ära määratud kindel arv lubatud pallisööte, mis määravad ära ka mängu kestuse. Kohtumise võidab see meeskond, kes on kogunud enam jookse.

Kriket on tunnustatud sport olnud juba sajandeid. Tänapäevane kriket on pärit Inglismaalt ning populaarne eelkõige Rahvaste Ühenduse riikides (välja arvatud Kanadas, kus eelistatakse pesapalli nagu USA-s). Mõnes Lõuna-Aasia riigis, näiteks Indias, Pakistanis, Bangladeshis ja Sri Lankal on see kõige populaarsem spordiala.

USAs oli kriket populaarne enne Ameerika Ühendriikide kodusõda. Esimene rahvusvaheline kriketimatš toimus USA ja Kanada provintsi vahel New Yorgis 24.–26. septembril 1844, mille võitis Kanada. Pärast sõda hakkas aga kriket pesapallile alla jääma. Üheks põhjuseks peetakse seda, et kuskil peatuse tegev sõjaväeosa saab lageda pinna olemasolul vabalt mängida pesapalli, samas kui kriketi jaoks on vaja ettevalmistatud väljakut. Lisaks ei olnud ameeriklastele meele järgi kriketimatšide pikk kestus. Ka 1859. aastal Inglismaa võistkonna vastu mängides saavutatud ränk kaotus ei tulnud Ameerikas kriketile kasuks. Paljud ameerika kriketimängijad hakkasidki pesapalluriteks.

Inglismaal on kriket kultusmäng, ausa mängu etalon. "See pole miski kriket" on inglaste väljend ebaausa käitumise kohta.

Kohtumine võib kesta kuus või rohkemgi tundi päevas kuni viie päevani ühes mängu formaadis. Tee- ja lõunapausid ning rikas terminoloogia võivad võhiku segadusse ajada. Fännidele pakuvad kriket ja rivaalitsemine parimate kriketit mängivate rahvaste vahel meelelahutust ja sportlikke saavutusi.

Kriketireeglid

Kriketi 42 reeglit on välja töötanud Marylebone'i kriketiklubi ja peamiste kriketit mängivate rahvaste esindajad. Mõningates mängudes võib kokkuleppeliselt teatud reegleid muuta. Lisareeglid on kooskõlas peamiste mängureeglitega, kuid neid võib muuta vastavalt olukorrale.

Mängijad ja ametiisikud

Iga meeskond koosneb 11 mängijast. Sõltuvalt parimatest oskustest võidakse mängijat lugeda kas lööjaks (batsman) või pallijaks (bowler). Tasakaalustatud meeskonnas on tavaliselt 5–6 lööjat ja 4–5 pallijat. Mängijat, kes on silmapaistev mõlemas rollis, võib nimetada universaalmängijaks. Söötjate meeskonnast võtab üks mängija sisse väravavahi positsiooni, mis on kõrgelt spetsialiseeritud pallipüüdja positsioon.

Kohtumist juhivad kaks väljakukohtunikku. Üks kohtunik seisab sööstjapoolse värava taga ja juhendab enamiku otsuste tegemist. Teine väljakukohtunik seisab aktiivsest lööjast vasakul käel (square leg). See punkt annab kohtunikule parema ülevaate lööjast ning nii on tal lihtsam aidata teha lööjaga seotud otsuseid. Mõningates profikohtumistes võidakse arvamust küsida ka "kolmandalt" väljaspool väljakut asuvalt kohtunikult (off-field umpire), kellel on kasutada videosalvestised. Rahvusvahelistes kohtumistes kindlustab see kohtunik mängu legaalsuse ja vaimu.

Mängijad

Meeskond koosneb üheteistkümnest mängijast. Sõltuvalt parimatest oskustest võidakse mängijat lugeda kas lööjaks (batsman) või pallijaks (bowler). Balansseeritud meeskonnas on tavaliselt 5–6 lööjat ja 4–5 pallijat. Üks mängija meeskonnast, kes pallib, võtab ühtlasi enda ülesandeks wicket-keeper'i töö, mis on vägagi tähtis väljakumängija positsioon. Mängija, kes on ühtviisi tugev nii pallimises kui ka löömises, nimetatakse all-rounder'iks. Seda, kes on hea lööja ja wicket-keeper, loetakse wicket-keeper/lööjaks, mida osad inimesed peavad samuti teatud tüüpi all-rounder'iks. Vahetevahel võidakse wicket-keeper valida oma lööjaoskuste tõttu, kusjuures vastaskandidaat võib olla hea wicket-keeper, aga mitte nii heal tasemel lööja.

Kohtunikud

Mängu jälgib kaks kohtunikku. Üks neist seisab wicket'i taga sellel väljakupoolel, kust toimub pallimine ja jälgib mängu sealt. Teine kohtunikest seisab lähedal sellisele väljakupositsioonile nagu square leg, mis annab küljelt ülevaate lööja kohta ja ühtlasi abistab ta otsuste tegemisel, mille puhul tal on toimuvast parem ülevaade. Mõnedel ametlikel mängudel võidakse kasutada veel kolmandat kohtunikku, kes ise väljal ei ole; tema ülesanne on abistada telerist näidatavate sündmuste kordustega. Rahvusvahelistel mängudel tagab väljakult eemal olev kohtunik mängu vastavuse kõigile reeglitele ning mängu headele tavadele.

Skoorilugejad

Mängus kasutatakse kahte skoorilugejat (scorers) ning tavaliselt on selleks mõlema meeskonna poolt üks inimene. Ametlike reeglite kohaselt peavad skoorilugejad kirja panema kõik jooksud (runs), wicket'id ja (kus vaja) pallitud over'ite arvu. Nad peavad kohtunike märguannetele vastama, andes sellega teada, et on kohtuniku märguandest aru saanud ning lisaks sellele kontrollivad ka aeg-ajalt skooride vastavust omavahel ja kohtunikega. Praktikas kirjutavad skoorijad üles ka näiteks pallijate tulemusi, over'ite aega, meeskonna keskmisi tulemusi ning muud statistikat. Rahvusvahelistel ning rahvuslikel kriketivõistlustel nõuab ajakirjandus tihtipeale vastavaid andmeid ka endale, et neil oleks lihtsam kommenteerida, ning seepärast peavad mitteametlikud skoorilugejad arvestust ajakirjanike jaoks. Ametlikud skoorijad teevad vahetevahel vigu, kuid erinevalt kohtunike veale saab neid alati pärast matši parandada.

Mänguväli

Standardne kriketiväljak, kus on näha kriketi pitch'i (ehk pallimise ala, pruun), väljaku lähim sisemine osa (close-infield, heleroheline) 15 jardi/13,7 meetri ulatuses löömiskorral olevast lööjast, sisemine osa (roheline, seespool valget 30 jardi/27,4 meetri ringi) ning ääreväli (outfield, tumeroheline) mõlemas välja otsas asuvate ekraanidega.

Wicket koosneb kolmest puupulgast, mis on püstiselt maasse torgatud ja kaetud kahe puupulgaga, mida kutsutakse bailsideks.

Pitch ehk pallimisala

Enamus mängust toimub väljaku keskel, ristküliku kujulisel alal, mida katab väga madal rohi ja mida kutsutakse pitch'iks. Pitch'i mõõdud on 10 × 66 jalga (3,05 × 20,12 m). Mõlemas otsas on kolm püstist pulka (stumps). Kaks puidust pulka (bails) katavad stump'e – nende otstesse on tehtud vastavad rennid. Bails'id puutuvad omavahel otstega kokku. Igasse komplekti, millesse kuuluvad kolm stumpi ja kaks bailsi, nimetatakse wicketiks. Pitch'i otstes on ära märgitud lööjale mõeldud ala ning teisel pool otsas pallija ala, kuhu pallija jookseb oma pallimisvoorus pallima ehk söötma. Seda väljaku ala, kus lööja hoiab oma kurikat (paremakäelisel lööjal parem väljaku pool, vasakukäelisel vasak pool) nimetatakse off-side-väljakupooleks ning teist poolt leg side'iks.

Jooni, mis on kas värvitud või joonistatud pitch'ile, tuntakse nimetusega "creases". Crease'sid kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, kas lööja on mängust väljas või mitte ning kas pallimine toimus korrektselt või mitte.

Väljaku osad

Ühe inninguga mängudel, millel peab olema kindel arv korrektseid pallinguid, on väljal kaks lisamarkeeringut. Välja keskele, pitch'i ümber värvitakse ovaal 30 jardi/27,4 meetri raadiuses igast wicket'ist. Seda joont tuntakse kui "circle" ning ta jagab välja outfield'iks ja infield'iks. Kaks 15-jardist (13,7 m) ringi, mis mõlemad on wicket'ite ümber ning on märgitud punktiiriga, märgivad close-infield'i. Infield'i, outfield'i ja close-infield'i kasutatakse fielding'ul piirangute seadmiseks.

Mängijate asetus

Battiv (lööv) meeskond on väljakul alati kahe mängijaga. Üks lööja, keda nimetatakse striker'iks võtab palli vastu ning üritab kas väravat kaitsta või palli lüüa (et jookse saada). Tema partner seisab teisel pool pitch'i (pallija poolel) ning teda kutsutakse non-striker'iks.

Väljakul mängiv meeskond on väljakul 11 mängijaga, kusjuures kogu aeg on üks neist pallija. Palliv mängija peab pärast iga overit vahetuma. Wicket keeper, kes tavaliselt on terve matši selles ametis, seisab või on poolkükkasendis wicketi taga, üritades pallija visatud palli püüda. Kapten jagab oma ülejäänud üheksa mängijat väljale vastavatele positsioonidele (fielders), üritades katta kogu välja nii palju kui võimalik. Sõltuvalt strateegiast võib mängijate asetus olla absoluutselt erinev. Igal positsioonil on oma kindel nimetus.

Matši struktuur

Toss ehk kull ja kiri

Mängu toimumise päeval kontrollivad kaptenid pitchi, et kindlaks teha, millised pallijad sobivad vastava väljakuga, ning valivad oma meeskonna 11 mängijat. Mõlema meeskonna kaptenid viskavad seejärel kulli ja kirja selleks, et kindlaks teha see meeskond, kelle valida on kas nad battivad või pallivad esimesena.

Overid

Iga inning on jagatud over'iteks (pallimisvoorudeks). Iga over koosneb kuuest järjestikusest "õigest" (legal, vaata "Extras" peatükki täpsustuste kohta) pallingust sama pallija poolt. Ükski pallija ei tohi pallida kahel järjestikusel overil. Overi lõppedes võtab pallija väljakumängija positsiooni ning teine väljamängija läheb pallima.

Pärast iga overit vahetatakse battimise ja pallimise pooled ja väljakumängimise positsioonid vahetatakse vastavalt (põhimõtteliselt peegelpildis). Kohtunikud vahetavad kohad nii, et see, kes enne oli bowleri poolel, läheb square-legi kohtunikuks ning sealt tulev kohtunik pallija otsa poole kohtunikuks.

Inningute lõpp

Inning on lõpetatud, kui:

1. Kümme lööjat üheteistkümnest on mängust väljas (dismissed). 2. Meeskond, kes peab saama vajaliku jooksude arvu võiduks, saab need kokku. 3. Etteantud overid on pallitud (ühepäevastel matšidel, tavaliselt 50 overit). 4. Kapten annab teada, et tema inningud on suletud (closed, see ei kehti ühepäevaste, kindla arvu overitega matšile).

Mänguaeg

Tavaliselt mängitakse kahe inninguga matšid kolme kuni viie päeva jooksul, kusjuures iga päev mängitakse vähemalt kuus tundi kriketit, välja arvatud juhul kui vihm peatab mängu. Ühe inninguga matšid mängitakse tavaliselt kuue või enama tunni jooksul päevas. Iga päeva kohta on ette määratud pausid lõunaks ja teeajaks (lunch and tea) ning lühemad pausid joogipaisideks (kus vaja). Alati on ka väikene paus inningute vahel.

Mängitakse ainult kuiva ilmaga. Lisaks sellele on professionaalses kriketis tavaliseks pallimise kiiruseks üle 90 miili tunnis (144 km/h) ning seepärast on mänguks vajalik hea valgus ja selleks on päevane valgus, mis peab olema piisavalt hea, et lööja palli näeks. Vihma ajaks mäng katkestatakse (kuid mitte tibutamise korral) ning sama tehakse ka vähese valguse korral. Mõned ühe päeva mängud mängitakse nüüd helgiheitjate all kuid, v.a. mõned katsetused Austraalias, ei kasutata neid pikemates mängudes. Professionaalset kriketit mängitakse välitingimustes ning see tähendab, et Inglismaal, Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Zimbabwes mängitakse tavaliselt suvel, vastavalt põhja või lõuna poolusele. Lääne-Indias (saared), Indias, Pakistanis, Sri Lankal ja Bangaldeshis mängitakse kuival aastaajal. Nendes riikides on suvel tsüklonite ja tormide hooaeg.

Battimine ja jooksude löömine

Battimine

Batsman seisab battimise alal palli oodates. Puidust kurikal, mida lööja kasutab, on üks pool tasane ja teine pool kolmnurkne. Kui lööja palli kurikaga lööb, nimetatakse seda shot'iks või stroke'iks. Kui pall puudutab kurika serva, nimetatakse seda edge'iks või snick'iks. Löökide nimetused tulenevad löömisel tekkiva kurika teekonna suunast ja sellest, kuhu batsman palli suunab. Sõltuvalt meeskonna strateegiast, võib lööja lüüa kaitsvaid lööke, et mitte mängust välja minna, või agressiivseid lööke tehes kiiresti jookse koguda.

Lööjad tulevad lööma kindlas järjekorras, mille paneb paika meeskonna kapten. Esimesed kaks positsiooni on nimetusega "openers" ning need kaks mängijat on üldiselt kogemustega lööjad, sest nende vastu pannakse tavaliselt kõige tugevamad pallijad ning ka mängus kasutatav pall on täiesti uus. Pärast neid batib meeskond tavaliselt battimise oskustelt langevas suunas, jättes kõige nõrgemad lööjad viimaseks. Esiteks lähevad 5–6 parimat lööjat ning siis all-rounderid ja viimaks pallijad (kes ei ole tingimata eriti head lööjad). See järjekord võib iga kell muutuda sõltuvalt mängusituatsiooni muutumisest.

Jooksude skoorimine

Jooksu skoorimiseks on vaja palli lüüa ning joosta pitchi vastaspoolele, kusjuures samal ajal jookseb lööja partner teiselt poolt pitchi battija poolele. Mõlemad jooksjad peavad puutuma maad lööjale mõeldud joone taga kas ise või oma kurikaga selleks, et jooks kirja läheks. Juhul, kui lööja lööb palli hästi, võib neil olla võimalus skoorida kaks või enam jooksu. Seda tuntakse kui "running between wickets". Samas ei ole ühtki vihjet või reeglit ning seega ei pea lööjad kindlasti jooksma kui nad palli on löönud. Juhul, kui lööja on löönud paaritu arvu jookse vahetavad nad oma partneriga pooled ning non-striker-lööja hakkab nüüd lööma, kuid seda juhul, kui ei ole tegemist overi lõpuga (kuna siis pallitakse teiselt poolt pitchi ning siis on non-striker juba striker-lööja).

Kui väljakumängija (fielder) lööb pulgad wicketilt maha (pall käes) ning sel ajal ei ole lööja oma kindla ala sees (kas ise füüsiliselt või kurikaga puudutades) on ta mängust väljas (run out). Kui pall läheb üle väljaku piiri, loetakse seda 4. jooksuks, või 6. jooksuks, kui pall ei ole enne seda maad puudutanud.

Extrad

Iga jooks, mille lööja lööb, lisatakse meeskonna üldarvestusse. Meeskonna skoori lisanduvad ka jooksud, mis ei lähe kirja ühelegi lööjale. Neid jookse nimetatakse extra’teks ehk lisajooksudeks, v.a Austraalias, kus neid kutsutakse „sundries“. Lisad (jooksud) koosnevad bye’dest, leg bye’dest, no ball’idest wide’idest ja karistuspunktidest. Esimese kahe puhul ei puutu lööja puutu ning viimase kahe puhul on pallija teinud mingi vea. Selliste rikkumiste eest nagu palliga manipuleerimine, sihilik viivitamine ja pitchi kahjustamine võivad kohtunikud anda penalti extrad vastasmeeskonnale; iga sellise rikkumise eest 5 jooksu. Viis penaltijooksu antakse ka siis, kui väljakumängija kasutab palli püüdmiseks midagi muud peale oma keha või kui pall puutub kiivrit, mis on väljakumeeskonna poolt sinna jäetud. Meeskond ei pea olema battimas, et saada lisajookse.

Pallimine ja väljalt eemaldamine

Pallimine

Pallija viskab palli lööja poole, kasutades pallimiseks mõeldud tehnikat: küünarnukki võib hoida ükskõik, millise nurga all ja seda võib ettepoole painutada, kuid ei tohi sirutada viske ajal. Kui küünarnukk läheb sirgeks enne viset, loetakse seda valeks viskeks ning kirja läheb "no ball". Uute kriketireeglite järgi on pärast arutelu tervisekaitsespetsialistidega lubatud küünarnukki sirutada kuni 15 kraadi võrra, kuid kui see nurk on suurem kui 15 kraadi, loetakse see "no balliks". Uus reegel kehtestati pallijate vigastuste vältimiseks. Tavaliselt viskab pallija palli nii, et see põrkab enne lööjani jõudmist. Osa pallija eespool olevast jalast pallimise hetkel (siis kui pall lahti lastakse) peab olema vastava joone taga et seda ei loetaks no balliks (kuigi pallija jalg ei pea sel hetkel maas olema). Pall peab olema pallitud nii, et see oleks lööjale kätte saadav, vastasel korral loetakse see wide balliks (lai pall). Wide’i ei võeta arvesse kui lööja palli lööb. Wide ja no-ball annavad lisajookse battivale meeskonnale ja lisaks sellele peab palliv meeskond pallimist uuesti kordama (vaid see üks vise iga wide’i ja no-balli kohta).

Pallija peamiseks eesmärgiks on wicketile pihta saamine; mis tähendab seda, et saada lööja mängust välja või eemaldatud. Kui pallija suudab vastasmeeskonna hea lööja mängust eemaldada, vähendab ta vastasmeeskonna võimalusi suurt jooksude arvu koguda (kuna väljakule tulevad mitte just väga kogenud lööjad). Nende järgmine ülesanne on hoida võimalike jooksude arv võimalikult madalal kogu oma pallimisoveri ajal. Seda nimetatakse Economy rate'iks. Juhul, kui pallija saab lööja mängust välja, antakse talle selle eest "punkt". Pallijaid on kahte tüüpi: kiired pallijad ning spinniga/vindiga pallijad.

Lööja väljalt eemaldamine

Lööjal on lubatud battida kuni ta loetakse mängust väljas olevaks (dismissed). Kokku on kümme võimalust, kuidas lööja mängust välja võib sattuda, millest mõni loetakse wicketiks pallijale ning mõned mida ei loeta kellegi skooriks. Lööja mängust väljudes asendab teda järgmine lööja kuni kümme lööjat on mängust väljas või inning on lõppenud.

Paljud lööja mängust välja saamise meetodid nõuavad "wicketi võtmist" (wicket to be "put down"), mis tähendab seda, et bailsid ehk wicketi stumpide peal asuvad pulgad tuleb maha lüüa kas palliga visates või wicket keeperi/väljakumängija poolt maha lüües, kusjuures pall peab sellel isikul käes olema. Järgnevast kümnest võimalusest lööja mängust välja saada on kuus üsna tavalised ning viimased neli on puhtalt tehnilised võimalused, mida tekib üsna harva. Lühidalt võttes on need kümme võimalust järgmised:

• Caught – kui väljakumängija püüab palli pärast batsmani lööki ja enne selle põrkamist või kui pall on olnud kontaktis lööja kindaga nii, et kinnas puudutab kurikat. Pallija ja püüdja märgitakse mõlemad ära kui wicketi saajad. (Law 32)
• Bowled – kui pallitud pall puudutab stumpe lööja poolel ja lööb maha ühe või mõlemad bailsid. See juhtub sellest hoolimata kas lööja on palli löönud stumpidesse või mitte. Pallijale märgitakse wicket. (Law 30)
• Leg before wicket (LBW) – kui pallitud pall läheb kurikast mööda ja puutub lööjat jalga või jalakaitset ning kohtunik, arvestades seda, kas pall oleks stumpe puutunud või mitte, kasutab LBW reeglit ning eemaldab mängija platsilt. Kriketireeglid märgivad teatud erandeid, millal lööjale antakse siiski õigus edasi mängida; näiteks ei tohi lööja saada LBW-d siis, kui koht, kus pall pitchil põrkas, on leg-side'il mõlemat wicketit arvesse võttes. Pallija saab kirja wicketi.
• Run out – kui väljakumängija, pallija või wicket-keeper lööb stumpidelt maha kas ühe või mõlemad bailsd ning lööja ei ole veel oma löögialasse tagasi jõudnud. Pall võib stumpe puutuda kas otse või lööb need maha keegi neist mängijatest palli käes hoides. Sellist mängust välja löömist ei loeta ametlikes tulemustest kellegi kasuks, kuid märgitakse siiski skoorilehele sulgudesse.
• Stumped – kui lööja pärast enda sooritatud lööki kurikaga või muul moel (mõne kehaosaga, kindaga vms) hakkab jooksma vastaspoolele ning pall satub wicket keeperi kätte, kes seda kasutades lööb maha ühe või mõlemad bailsid või wicketi enne vastasmängija jõudmist oma löögialasse. Pallija ja wicket-keeper saavad kirja wicketi. See tähendab üldiselt seda, et keeper seisab stumpidele nii lähedal, et need on ta käeulatuses, mis tavaliselt toimub siis, kui pallimas on spin-bowler. (Law 39)
• Hit wicket – kui lööja kogemata lööb stumpidelt bailsid maha kas kehaga või kurikaga ning seda kas löögile minnes/lüües või esimest jooksu lõpetades. Pallijale läheb kirja wicket. (Law 35)
• Handled the ball – kui lööja tahtlikult palliga manipuleerib ilma väljakumängu meeskonna loata. Wicket ei lähe kirja ühelegi mängijale. (Law 33)
• Hit the ball twice – kui lööja sihilikult lööb palli teist korda v.a juhul, kui tegemist on wiceti kaitsmisega. Wicket ei lähe kirja ühelegi mängijale. (Law 34)
• Obstructing the field – kui lööja sihilikult takistab väljakumängijal palli püüda. Wicket ei lähe kirja ühelegi mängijale. (Law 37)
• Timed out – kui uuel lööjal läheb rohkem kui kolm minutit väljakul oma positsiooni võtmiseks (asendades väljakukkunud lööjat). Kui see viivitus on veelgi pikemaks veninud, võivad kohtunikud matši kaotanuks tunnistada. Wicket ei lähe kirja ühelegi mängijale. (Law 31)

Lisaks võib lööja väljakult lahkuda ilma, et ta oleks mängust välja "löödud". Näiteks kui ta on haigestunud või vigastatud, käib tema kohta nimetus "retired hurt" või "retired ill". Batsman ei ole väljas, kuna ta võib hiljem väljakule naasta sama inningu jooksul kui ta on haigusest/vigastusest piisavalt taastunud. Platsilt võib lahkuda ka puutumata jäänud (unimpaired lööja) lööja, misjuhul loetakse ta kui "being dismissed retired out"; ühelegi mängijale wicketit kirja ei lähe.

Ükski mängijatest ei või mängust väljas olla kui – 'bowled', 'caught', 'leg before wicket', 'stumped' või 'hit wicket' on tegemist no-balliga. Samuti ei saa ta väljas olla – 'bowled', 'caught', 'leg before wicket' või 'hit the ball twice', kui tegemist on wide'iga.

Mõned neist väljakult eemaldamistest võivad toimuda ka siis kui pallija ei palli. Batsman, kes ei ole lööja, võidakse välja joosta (run out) pallija poolt siis, kui ta lahkub oma löögialalt enne, kui pallija on pallinud, ning lööja võib olla mängust väljas ka siis, kui ta väljakumängijat takistab, või suvalisel ajal mängimast loobudes. Timed out on oma olemuselt väljakult eemaldamine, ilma et oleks pallitud. Kõigil teistel juhtudel võidakse platsilt eemaldada vaid üks lööja pallimise kohta. Väljakumängijaid takistades, palliga manipuleerides, timed out ja palli kaks korda lüües väljakult eemaldamised on väga harvad.

Mäng väljal ja wicket-keeping

Väljakumängijad abistavad pallijaid lööjate jooksude arvu väiksena hoidmisega ning nad teevad seda kahte moodi: palli õhust püüdes ja sellega lööja mängust välja "lüües" või palli väljalt püüdes ning selle võimalikult kiiresti pitchile tagasi visates, lootes selle abil saada kas run-out'e või vähendada jooksude arvu. Wicket-keeper on eriline väljakumängija, kes seisab lööja selja taga asuva wicketi taga kogu mängu jooksul. Tema põhiline ülesanne on pallitud pallide püüdmine mida lööja lüüa ei suuda, hoolitsedes selle eest, et pall ei satuks väljakule (mis annab lööjatele jooksu võimaluse – bye). Selle ülesande täitmiseks kannab ta spetsiaalseid kindaid (tema on ainus väljakumängija kellel see lubatud on) ja säärekaitsmeid.Tema positsioonist tulenevalt (otse lööva lööja taga) on wicket-keeperil hea võimalus batsman mängust välja saada, püüdes sellise palli, mis on vaid õrnalt kurikat puutudes õhku sattunud; tugevamaid lööke kurikalt saavad tavaliselt kätte "slips" väljakumängijad. Wicket-keeper on ka ainus mängija, kes saab lööja välja "lüüa" stumpides (stumped).

Muud rollid/ülesanded

Kapten

Kapteni ettenägelikkus oma strateegia väljatöötamisel on meeskonna edu tagamiseks kõige olulisem. Kapten teeb mitmeid tähtsaid otsuseid, nagu näiteks väljakumängijate positsioonidele asetamine, pallijate vahetamine ja kulli ja kirja viskamine (eespool mainitud). Kapteni ülesanne meeskonnas on väga tähtis, kuid võib olla ka väga raske. Kaotuse puhul on just kapten see, keda tavaliselt vastutusele võetakse. Kuigi samas loetakse suureks auks olla meeskonna kapten ja võidu korral on kapten tavaliselt kõige „popim“ ning teda kiidetakse kõige rohkem. Kapteni õlule lasuv raskus võib tema mängutaset oluliselt, vähe või üldse mitte muuta sõltuvalt sellest, kuidas ta oma positsiooniga kaasneva stressiga ise toime tuleb.

Jooksja

Juhul, kui lööja on võimeline lööma, kuid mitte jooksma (vigastus), võib ta paluda väljakukohtunikku ja väljakumängijate kaptenit, et talle võimaldataks jooksjat (kes tema eest jookseb, kuid ei bati). Valitud jooksja peab (kui võimalik) olema mängija, kes on juba mängust väljas. Pärast lööja pallilööki on jooksja ainsaks ülesandeks vigastatud lööja asemel wicketite vahel jooksmine.

Asendusmängijad

Kõigis kriketi vormides on mängija vigastuse või haiguse korral (matši jooksul) lubatud väljakul kasutada asendusmängijat; samas ei tohi see asendusmängija pallida, battida või olla meeskonna kapteniks või wicket keeperiks. Siin mängus on asendajal vaid ajutine roll ning ta lahkub väljalt niipea kui vigastatud mängija on võimeline tagasi mängu tulema.

9 kuu jooksul alates 2005. aasta juulist proovis ICC Super Sub kontseptsiooni ühepäevastel rahvusvahelistel kriketimängudel (one-day international (ODI) cricket) ja mõnedel muudel piiratud overitega mängudel. Lubatud oli üks kõikide õigustega asendusmängija kusjuures asendatud mängija ei tohtinud tagasi väljale naasta. See lõpetati alates 2006. aasta märtsist.

Ajalugu

Mängu algse variandi juured ulatuvad 13. sajandisse, kuid see mäng võis eksisteerida juba varem. Mäng tundub olevat välja kujunenud karjuste ja farmitööliste seas Wealdis Kenti ja Sussexi vahel. Kirjalikud tõendid näitavad sellise spordiala kui creagi harrastamist Prince Edwardi, Edward I poja (Longshanks) poolt Newendenis, Kentis, aastal 1300.

1598. aastast on olemas kohtuasi mängu "Creckett" kohta, mida mängiti Royal Grammar Schoolis, Guildfordis umbes 1550. aastal. Oxfordi inglise keele sõnaraamat (Oxford English Dictionary) annab selle daatumi kui esimese märke kriketi mainimisest inglise keeles.

Sõna "kriket" algallikaks peetakse mitmeid sõnu. Nimi võib tuleneda kriketikurikast: vana prantsuse criquet (mis tähendab teatud kurikat) või flaami krick(e) (tähendab pulka) või vana inglise crycc (tähendab kas karku või saua). (Viimane on problemaatiline, kuna vanas inglise keeles on 'cc' palataalsena hääldatud lõuna ja lääne sisemaal, enam-vähem ch-na, mis muudab crycci crych ja sealt edasi crutchiks; 'k' hääldus võib aga olla võimalik põhjas.) Lisaks sellele pärineb prantsuse criquet ilmselt flaamikeelsest sõnast "krickstoel", mis tähendab pikka madalat pinki, mille peal põlvitatakse kirikus ja mis meenutab pikka madalat wicketit, mida kasutati varajases kriketis.

17. sajandi jooksul on mitmeid märkmed sellest, et kriket on Edela-Inglismaal kasvanud. Sajandi lõpuks oli sellest saanud organiseeritud täiskasvanutemäng, mida mängiti suurte panuste peale, ja on tõenäoline, et sel ajal tekkisid ka esimesed profid. Teame kindlalt, et esimene suurte panuste peale mängitud kriketimäng 11-liikmeliste meeskondade vahel toimus aastal 1697 Sussexis ja see on ka kõige varasem teade sellise tähtsusega kriketimängust.

Mängus toimusid suured muudatused 18. sajandil ja tolle sajandi lõpuks oli kriketist saanud Inglismaa rahvusspordiala. Panustamine mängis selles suurt rolli ja rikkad patroonid hakkasid moodustama oma "selekteeritud XI-neid". Kriket oli Londonis tähtsal kohal juba aastal 1707, mil Finsbury Artillery väljakule kogunesid mängu vaatama suured rahvahulgad. "The Hambledon Club" loodi mõni aeg enne 1750. aastat ja nemad alustasid ka kõrgliiga mänge aastal 1756. Järgmise 30 aasta jooksul kuni MCC klubi moodustamiseni 1787. aasta Lordsi väljaku avamiseni oli Hambledon selle mängu parim klubi ja keskus. MCC muutus kiiresti selle spordiala parimaks klubiks ja Laws of Cricket (kriketireeglite) järelevaatajaks.

19. sajandil vahetati altkäevise ülekäeviske vastu, millest omakorda kujunes välja tänapäevane pallimistehnika. Mõlemad muudatused põhjustasid suuri eriarvamusi. Maakondade klubid tekkisid 1836. aastal ja alustasid Maakonna Meistrivõistlustega (County Championship). 1859. aastal läks Inglise meeskond esimest korda välismaale tuurile (Põhja-Ameerikasse) ja 18 aastat hiljem osales teine Inglismaa meeskond maailma esimeses Test Matchis Melbourne'i Cricket Groundil Austraalia vastu.

Kriket võeti ka ühtede olümpiamängude kavva Pariisis 1900. aastal. Olümpial peetud matš kestis vaid kaks päeva ning praegune olümpiamängude võitja Inglismaa on seda siiani.

Kriketi kõige suurem kujunemisaasta on 1963, mil Ühendkuningriigi maad muutsid reegleid nii, et matši saaks mängida teatud kindla tulemuseni: kindla arvuga overid mõlemale meeskonnale. See kogus populaarsust ning tulemuseks oli ODI rahvusvahelised mängud (ühe päeva kriket) 1971. aastal. Rahvusvaheline Kriketinõukogu (International Cricket Council) võttis reeglid kiiresti omaks ning viis läbi esimesed ODI Cricket World Cupi 1975. aastal. Alates sellest on ODI mängud kogunud suure vaatajaskonna pikema kriketi variandi arvelt. 2000. aastate algusest alates on samas pikem kriketi vorm oma populaarsust tagasi võitnud.

Kriketi variandid

Kriketi variante ja tasemeid on palju, kuid rahvusvahelisel tasemel kriketimatšid on test cricket, one-day cricket ja Twenty20.

Testkriket

Testkriket on üks kriketi vorme, millega alustati 1877. aastal 1876/77 Inglise kriketimeeskonna reisi ajal Austraaliasse. Esimene testimatš algas 15. märtsil 1877 ning sellel oli nelja palli overid. Mäng lõppes 19. märtsil 1877 Austraalia 45-jooksulise võiduga. Test Cricket Series Inglismaa ja Austraalia vahel nimetatakse „The Ashes“, kusjuures karikaks on väike urn, milles oletatavalt on kas bail’i pulga või kriketipalli tuhk teisest Test-mängude seeriast nende kahe riigi vahel. See väike urn anti Inglismaa meeskonna kaptenile Ivo Bligh'le grupi Melbourne'i naiste poolt pärast Inglise kriketimeeskonna võitu, mille meeskond sai Austraalia ringreisil aastail 1882/83.

Sellest ajast alates on mängitud üle 1700 testmatši ja test-nationi riikide arv on tõusnud koos Bangladeshiga kümnele (kõige viimane test-nationi riigi staatuse saanud riik), kes tegi oma debüüdi 2000. aastal. Test matšid on kahe inning'uga mängud, mis peavad olema lõpetatud viie päeva jooksul. Testimängud, mis ei ole selle aja jooksul lõpetatud, loetakse viigiks ja võitu ei märgita kummalegi meeskonnale.

Ühe päeva kriket (ODI)

Ühe päeva mängud (One Day Cricket) mida tuntakse ka kui limiteeritud overitega mängud või „kiirkriket“ oli esimesena kasutusel Inglise kodumängudes 1960. aastatel kasvava sooviga kiiremate ja rohkem põnevust pakkuvate mängude järgi ka selleks, et vähenevat vaatajate hulka uuesti kriketi juurde tagasi tuua. Mõte võeti üle rahvusvahelise üldsuse poolt 1971. aastal, mil Inglise meeskond Austraalias ringreisil oli ning Test-matš vihma tõttu katkestati ning sellest ajast alates on ühe päeva kriketimängud muutunud ülimalt populaarseks ja televaatajate arvu tõstja üle maailma. Iga-aastane World Cup 1975. aastal oli see, mis sellele erilise hoo andis. ODI erinevad lühemad variandid, mida tuntakse ka LOI (Limited Overs International) nime all kasutatakse just selliste matšide puhul. Ühe päeva kriketis on mõlemal meeskonnal ainult üks battimise inning, mis omakorda on limiteeritud over'itega, tavaliselt 50-ga rahvusvahelistel mängudel. Oma nimest hoolimata on ühe päeva matš võimalik mängida ka kahel päeval juhul kui mängu segab vihm (vihm rikub palli ja kurikaid, seepärast vihmaga tavaliselt ei mängita). Päeva ja öömatše mängitakse samuti ning need lõppevad öösel. Sellised uuendused nagu värviline riietus, tihedad turniirid ning tulemusele orienteeritud mängud, mis tihti on vägagi põnevad ja meelierutavad, on just need, mis on andnud ODI mängudele aina rohkem pealtvaatajaid ja harrastajaid. Sellised strateegiad nagu kiirete jooksude tegemine, suurepärane väljakumäng ja täpne pallimine on need, mis teevad sellest kriketi vormist kriketile uut elujõudu andva võrreldes Test-kriketiga.

Twenty20 Cricket

Twenty20 Cricketit mängiti esmakordselt Inglismaal 2003. aastal selleks, et populariseerida kriketit ja tuua mängu uusi huvilisi. Nüüdseks on see levinud väga paljudesse riikidesse. Tavaline "Twenty20 Game" koosneb 20 over'ist kummalegi meeskonnale, kusjuures pärast no-ball'i saab uue löögi, kasutatakse väiksemat väljakut, pallingud on rohkem "lööjasõbralikud" ja teised reeglid muudavad mängu vaatajatele põnevamaks. Esimene meeste Twenty20 rahvusvaheline mäng peeti Austraalia ja Uus-Meremaa vahel 2005. aastal, samas kui esimene naiste Twenty20 rahvusvaheline mäng peeti Inglismaa ja Uus-Meremaa vahel Hove'is 5. augustil 2004.

Kõrgliiga mängud (first-class matches)

Kõrgliiga matšiks loetakse tavaliselt rahvusvahelised või kodumängud, mis toimuvad vähemalt kolme päeva jooksul murukattega väljakul. Eriline kõrgliiga mängu tunnus on see, et mängus peab olema kaks inningut mõlemal meeskonnal erinevalt neist mängudest, kus meeskonnal on üks inning (sinna kuuluvad ka limiteeritud pallingutega mängud mida mängivad meeskonnad keda muidu peetakse kõrgliigasse kuuluvaks).

Matši staatus sõltub mängivatest meeskondadest. Kõik test-playing-riigid on lubatud osalema kõrgliiga mängudel kas oma regionaalse, osariigi või rahvusmeeskonnaga. Keenia vastu toimuvad mängud (suurim mitte-test-cricket-nation) mõne teise kõrgliiga meeskonnaga loetakse kõrgliiga mänguks, kuid Keenia kodumänge kõrgliiga mängudeks ei loeta. Matš, mis loetakse kõrgliiga mänguks on siiski vaid kahe kõrgliigasse kuuluva meeskonna vaheline mäng ning seega on matš kahe test-cricketi riigi vahel, kahe kodumeeskonna vahel (kes on täieõiguslikud ICC liikmed) või test-nationi rahvusmeeskonna ja test-nationi kodumeeskonna vahel loetud kõrgliiga mänguks. Testmatš loetakse ka kõrgliiga mänguks, kuid ühe päeva rahvusvaheline mäng (ODI) seda ei ole, kuna kehtib kahe inningu reegel.

Kõrgliiga mängude päritolu on siiani lahtine, nagu on mainitud ka eespool.

Muud kriketi variandid

Madalamatel tasemetel mängitakse kriketit tavaliselt ühel või kahel järjestikusel päeval kas ühe inninguga või siis kahe inninguga matšidel. Kriket on arenenud ka oma reeglite osas just selleks, et uusi fänne juurde tuua. Teised variandid sellest mängust on näiteks jääkriket ja rannakriket. Perekonnad ja noored mängivad tavaliselt koduões või tänavatel ja tavaliselt oma reeglitega ja tihti ka enda tehtud/leitud varustusega. Tennisepallid, kodus valmistatud kurikad ja kodus valmistatud wicket on tihti kasutusel just nimelt kodumängudes. Kwik cricket on aga selline kriketi vorm, milles pallija ei pea lööja järele ootama ning see muudab mängu kiiremaks, kuid samas väsitavamaks ning seepärast kasutatakse seda tihti koolide kehalise kasvatuse tundides. Sisetingimustes (saalikriket) on samuti üks variant, mida võib mängida võrguga eraldatud siseruumides.

Rahvusvaheline struktuur

The International Cricket Council (ICC, Ülemaailmne Kriketinõukogu) on rahvusvaheline kriketit juhtiv organisatsioon, mille peakorter asub Dubais ja kuhu kuuluvad esindajad kõigist kümnest test-kriketi riigist ja valitud esindajate kogu non-Test-playing riikidest.

Igal riigil on oma kriketinõukogu, mis reguleerib riigis toimuvaid kriketimänge. Kriketinõukogu valib samuti rahvusmeeskonna ning korraldab kodu- ja välismängud rahvusmeeskonnale.

Kriketit mängivad riigid liigitatakse kolme gruppi vastavalt iga riigi kriketi infrastruktuuri tasemele. Kõige kõrgemal on test-playing-riigid. Nemad kvalifitseeruvad maailma karikavõistlustele automaatselt. Ühe astme võrra madalamal on Associate Memberi riigid. Kõige madalamal astmel on Affiliate Memberi riigid.

Vaata ka

• Eesti kriketikoondis

Välislingid

• Kriket.ee
• Eesti Kriketi Assotsiatsioon
• EKA
• Kriketiinfo
• Rahvusvaheline Kriketi Nõukogu
• Eesti kriketikoondis soovib pääseda 2015. aasta MM-ile ERR, 7. jaanuar 2009